Kui vööndiaeg loodi tänu raudteeliikluse arenemisele USA-s 1880ndail, siis tänapäevasel viisil suve- ja talveaja kasutamise idee käis esimest korda välja Uus-Meremaa putukateadlane George Hudson 19. sajandi lõpus. Põhjendus oli see, et päeva mahuks rohkem valgust. Eelmise sajandi alguses katsetati talveajast tunni võrra erinevamat suveaega mõnel pool Kanadas ja see läks inimestele täitsa hästi peale.

Esimesena võeti teine aeg üleriigiliselt kasutusele aga 1916. aasta kevadel, kui 30. aprillil läksid Saksamaa ja selle liitlane Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari üle Sommerzeitile. Asja mõte oli sõjamasina tarvis kulutusi, eeskätt kivisütt kokku hoida.
Paljud Euroopa riigid võtsid sellest kiiresti eeskuju, eestis keerati kella esmakordselt 1917. aastal.