
Paanikaks pole põhjust - piloodid selgitavad, miks õhuaugud, mootori süttimine ega isegi akna purunemine lennukit alla ei kukuta.
Kas te kardate lendamist? Soovitame enne lennukisse sisenemist lugeda seda artiklit kolme päris piloodi kommentaaridega ja rahuneda maha — ainus tõsiselt murettekitav olukord on see, kui näete aknast maapinda endale lähenemas.
1. Pöörised ja „õhuaugud“
„Pöörised ja õhuaugud on tüütud, aga väga harva ohtlikud,“ selgitas lendur ning raamatu "Cockpit Confidential" („Pihtimused lendurikabiinist“) autor Patrick Smith. „Isegi väga „aukliku“ õhu korral ei kuku lennuk reeglina korraga palju rohkem kui kolm kuni kuus meetrit, tavaliselt veelgi vähem.“
Ta lisas: „Reisijatele võib tunduda, et lennuk kukub kümneid või isegi sadu meetreid, kuigi tegelikult vaevu loksub.“
Ajaloost on teada vaid üks juhtum, mil lennuki allakukkumise otseseks põhjuseks oli õhupööris: 1966. aastal Briti lennukompanii BOAC lennukiga juhtunud õnnetus.
Tormisest ilmast johtuvad komplikatsioonid on küll minevikus lennukeid alla kukutanud, ent nüüdisajal aitavad Doppleri ilmaradarid lendureil tõsisemaid tormiraputusi tõhusalt vältida, kinnitab endine piloot ja raamatu "Real Life Fearful Flier Stories" („Tõestisündinud lennuhirmujutud“) autor Ron Nielsen.
2. Mootori töö lakkamine
Mootori peatumine ei tähenda mitte midagi, kuna erinevalt automootorist ei ole lennuki mootori töö vahetus korrelatsioonis lennuki kiirusega.
„See toimib rohkem nagu jalgratas,“ selgitas lennuhirmu leevendamise kursuse Soar looja ja endine piloot Tom Bunn. „Jalgrattaga võib pärast korralikku väntamist päris pikalt vabakäigul edasi tuhiseda.“
Ka rappumine ei tähenda midagi — kui sellega ei kaasne just madalsageduslikku mürinat.