Wolfsschanze ehk Hundikoobas

Hoone ehitati 1941. aastal ja see asub Poolas Mansuuria järvede piirkonnas. Hoone peamine eesmärk oli juhtida sõjapidamist Venemaaga. Koht valiti eraldatuse ja varjatuse poolest, et see oleks võimalikult eemal suurteedest ja muudest hoonetest. Punkrit ümbritsev ala oli jaotatud kolme ossa. Esimene tsoon kujutas ala, kus elas Hitler koos kaaskondlastega. Samuti olid sellel alal näiteks kasiinod, saunas ja muud meelelahutuslikku laadi hooned. Teine tsoon oli mõeldud teenindavale personalile ja sõduritele. Seal elas kokku ligikaudu 2000 inimest. Kõige välimine ala ehk kolmas tsoon oli miiniväli. Punkrite seinad olid ligikaudu kaheksa meetrit paksud ja töölistele, kes hooneid ehitasid, maksti väga hästi. Nimelt oli tegemist eriti salajase ehitusega. Näiteks kohalikele öeldi, et ehitatakse keemiatehast ja seetõttu on ligipääs alale keelatud ja seal võib olla ka mürgine. 1944. aastal otsustas Hitler aga hooned õhku lasta, sest Nõukogude armee hakkas järjest lähemale jõudma. Kuigi punkritesse paigaldati meeletu kogus lõhkeainet, jäid need suures osas siiski püsima.

Maa-alused tehased ja tunnelid Tüüringis

Kui Natsi-Saksmaa erinevaid maapealseid tehaseid ja hooneid hakati pommitama, kannatas nende nii-öelda imerelvade arendamine. Seetõttu otsustati rajade maa-alused tehased ja tunnelid, et töö saaks jätkuda. Tüüringi osutus selleks ideaalseks kohaks, sest see asub Saksamaa keskosas ja oli seetõttu paremini kaitstud.

Dachau koonduslaager

Dachau koonduslaager asus endise laskemoonavabriku territooriumil ja see avatu Heinrich Himmleri käsul. Tegemist on Natsi-Saksamaa esimese koonduslaagriga. See asub Münchenist umbes 20 kilomeetrit põhjapool. Koonduslaagris tehti katseid inimeste peal. Näiteks on uuris doctor Sigmund Rascher, kui kaua suudab inimene jääkülmas vees vastu pidada ja kuidas keha sellele reageerib. Samuti hoiti koonduslaagris vangis üle 200 000 inimese, kelleks olid juudid, homoseksuaalid, mustlased, puuetega inimesed, sõjavangid ja opositsioonitegelased. 1945. aastal vabastas USA sõjavägi koha ja mitu tuhat inimest pääsesid vabaduse. Paljud hukkusid.

Buchenwaldi koonduslaager

Tegemist on Natsi-Saksmaa koonduslaagriga. See asus Weimari lähedal Etternsbergis. Buchenwaldi koonduslaager oli üks peamisi Kolmanda Riigi ajaloos. Tegemist ei olnud küll hävituslaagriga, nagu seda oli Auschwitz, kuid sellegi poolest näljutati, piinati ja väärkoheldi Buchenwaldis olnud inimesi. Buchenwaldist on teada ka kurikuulus Ilse Koch, kes oli laagri ülemuse Karl Kochi naine. Ilse Kochile meeldisid väga tätoveeringud ja seetõttu lasi ta surnutelt tätoveeritud nahaosa ära lõigata. Täpselt ei ole teada, kui palju inimesi Buchenwaldis suri, kuid oletatavasti on ohvrite arv suurem kui 51 000. Ameerika Ühendriikide sõjavägi vabastas laagri 1945. aastal. Hetkel tegutseb endise koonduslaagri alal muuseum püsiekspositsiooniga.

Kotkasümboolika

Olenemata sellest, et peale Kolmanda Riigi lagunemist likvideeriti suurem osa natsisümboolikast, jäi mõnedesse kohtadesse seda siiski alles. Peamiselt säilisid kotkad, mis on erinevate hoonete fassaadidel. Samas eemaldati sealt haakrist.