Oluline INFO | Kas see, kui lennukit tabab õhus välk, ohustab reisijaid? Mis võib juhtuda?

 (1)
Vaata ka videot!

Mis toimub lennukiga, kui see saab välgutabamuse? Kas reisijad on kaitstud või on põhjust paanikaks?

See on hetk, mida sa ühe lennureisi jooksul kindlasti ei oota: mähituna sooja tekki loed parasjagu oma istmel mugavalt põnevat raamatut, kui korraga sähvatab ere valgus läbi lennuki. Sina, või õigemini lennuk, milles viibid, sai välgutabamuse. Kuid kas peaks sel puhul nüüd paanitsema, julguse kokku võtma ja haarama päästevesti?

Kohe saad teada, mis siis ikkagi toimub lennukiga, kui see saab välgutabamuse ja miks mingeid tõsiseid kahjustusi ei teki.

Tavaliselt lööb välk sisse mõnesse teravikku, näiteks tiivaotsa või lennukininasse ja kulgeb mööda lennuki metallpinda, väljudes teisest otsast — näiteks sabast. Raamatu “Kõik, mida sul on vaja teada lennureisimisest” autori Patrick Smithi sõnul lööb välk lennukitesse tihemini, kui me arvatagi oskame.

“Üks reisilennuk saab välguga pihta keskmiselt kord iga paari aasta tagant. Lennukid on ehitatud seda arvestades. Väikesed kahjustused võivad tekkida välgu sisenemis- ja väljumispunkti juurde või saab vähemal määral kannatada lennuki elektrisüsteem, kuid tavaliselt ei jää mingeid jälgi,” lisas Smith. “Reisijad isegi ei märka seda.”

Seotud lood:

Professor Mamu Haddad Cardiffi Ülikooli Morgan-Botti nimelisest välgu laboratooriumist, mis uurib ka välgutabamuse mõju lennukitele, selgitab seda lähemalt.

Kaasaegne lennuk on ehitatud kergest süsinikkiuga komposiitmaterjalist, mis on kaetud õhukese vasekihiga — Boeingu Dreamlinerid ja Airbus A350-d on näiteks sellise konstruktsiooniga — ning see tagab, et lennuki kere on otsekui täiuslik varjestatud Faraday puur. See omakorda tähendab, et lennukikere sisemuses on kõik kaitstud tugeva elektrivoolu mõju eest.

Kõige tähtsam on aga see, et kütusepaagid tiibade sees ei oleks välgu tekitatud võimalikele sädemetele vastuvõtlikud. Paake ümbritsev metall, kerekonstruktsioonid, luugid ja kütusepaagi korgid peavad olema vastupidavad välgu tekitatud väga lühiajalisele kõrgele temperatuurile, mis ulatub kuni 30 000 kraadini.

Nii näeb välja kergem välgutabamus lennuki tiivaotsa. Foto: (CC) Jason Pratt / Flickr

Loe veel

Välk võib tabada siis, kui lennuk lendab läbi tormipilvede (cumulonimbus), mis asuvad tavaliselt kahe kuni viie kilomeetri kõrgusel maapinnast. Ka professor Haddad ütleb, et reisijatel ei maksa välgu pärast muretseda: “Välk võib tekitada voolu kuni 200 000 amprit. Reisijad võivad kuulda iseloomulikku müra ja näha eredat valgussähvatust salongiakendest, kuid nad ei tunne sealjuures mitte midagi imelikku. Lennukikeres võib tekkida küll mõnes kohas väga lokaalne sulamine, kuid see pole lennukile liiga ohtlik, sest ülikonservatiivne lennukitööstus on selle ohuga juba arvestanud.”

Siiski on välguga seoses toimunud ka üksikuid tõsisemaid intsidente. Jaanuaris tõmmati Indoneesias alla kukkunud väikese lennuki rusudest välja neli söestunud keha, kui Intan Angkasa Airi lennumasin sattus tormi, sai välgutabamuse ja kukkus alla. Indoneesia transpordiministeeriumi kõneisik Bambang Ervan kinnitas, et pardal olnud neli inimest said õhus surma hetkega.

2010. aastal hukkus aga üks reisija, kui Boeing 737-700 sai pikselöögi ja lagunes maandumise ajal San Andrese saarele Kariibi meres kolmeks. Lennundusspetsialistid seletasid juhtumit mitte kui ainult välgust põhjustatud õnnetust, vaid tegemist oli mitme ebasoodsa olukorra kokkulangemisega: samal ajal muutis tugev tuul järsult suunda või sattus lennuk õhuauku ning tabas ka välk ja lennuk oli maapinnale väga lähedal, mis põhjustas katastroofi.

Teine tõsine juhtum 81 hukkunuga leidis aset 1963. aastal, kui välk tabas lennukit Marylandi kohal, põhjustades Pan Am-i Boeing 707 ühe tiiva plahvatamise. USA Föderaalne Lennundusadministratsioon muutis seepeale nõudeid kütusepaakide konstruktsioonidele, et neid ei tabaks välgu tekitatud sädemed.

Hukkunuteta väiksemad intsidendid, mis tekivad välgu süül, on aga hoopis tavalisemad ja toimuvad tihemini. Üks tuntud juhtum oli näiteks Prantsuse presidendi François Hollande´iga, kui ta sõitis otsustavatele kõnelustele Angela Merkeliga Prantsusmaale 2012. aastal. Presidendi lennuk Falcon 7X sai pikselöögi juba neljandal lennuminutil. Hollande vahetas lennukit ja saabus Berliini 90 minutit hiljem kui plaanitud.

Kaks välku tabasid lennukit sama reisi jooksul, kui Emirates´i Airbus A380 maandus Heathrow lennujaamas 2011. aastal.

Varem samal aastal sai KLM-i lennuk teel Amsterdamist Birminghami ühe lennu jooksul koguni kolm välgutabamust. See oli ka üks vähestest kordadest, kui piloot teatas (Daily Maili andmetel) peale maandumist reisijatele: “Nagu te märkasite, saime me selle reisi jooksul välgutabamise.”

Seega tavaliselt möödub välgutabamus reisijate jaoks hetkelise vahejuhtumina, mille järel jätkatakse pardameelelahutuse süsteemist poolelijäänud filmi vaatamist. Tõenäoliselt on järgmise lennu reisijad välgust rohkem mõjutatud, sest iga sellise juhtumi järel läheb lennuk piksejärgsele ülevaatusele, et hinnata võimalikke tekkinud kahjustusi ning järgmine väljuv lend sama lennukiga tõenäoliselt hilineb.

Allikas: Telegraph / Lizzie Porter

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare