Reisisellide folkloor on täis lugusid ettevaatamatuid turiste varitsevatest eksootilistest haigustest ja tapjaloomadest. Marutõvest tsetsekärbeste, koolerast maohammustuste ja hiidämblikest kurikuulsa Candiru kalani, mis võib isegi ohvri meheau sisse tungida — maailm võib tunduda vägagi hirmutava ja ebatervisliku kohana.

Ent ehkki võimalike õnnetusjuhtumite ettekujutamine pole mingi vaev, sõltub tervise säilitamine valdava osa turistide jaoks elementaarsete põhitõdede järgimisest.

Noolega paremale liikudes saad teada, mis need põhitõed on.

Ehkki Euroopa ravikindlustuskaart tagab EL-i liikmesriikide kodanikele õiguse esmasele arstiabile pea kogu Euroopas, ei kata see ravi määramatus ulatuses ega kehti väljaspool EL-i. Ilma reisikindlustuseta haigeks jäädes võid toibudes avastada, et võlgned arstiabi eest tuhandeid eurosid. Reisikindlustus peaks tagama vähemalt 2,8 miljoni euro väärtuses arstiabi/repatrieerimiskulud ning võimaluse helistada 24 tundi ööpäevas toimivale hädaabiliinile.

Fotot: Pixabay.com

Arutage perearsti või -õega vajalike vaktsiinide ja rohtude osas. Kuna mitmed vaktsineerimised kujutavad endast kahest-kolmestsüstist koosnevat kuuri, tuleks arsti juurde minna võimalikult vara, ideaalis vähemalt kuus nädalat enne reisi. Kui olete sage reisija või plaanite külastada troopilisi piirkondi, soovitatakse enamasti teha kaitsesüst nii difteeria, teetanuse, lastehalvatuse, A- ja B-hepatiidi, kõhutüüfuse ja kollapalaviku vastu.



Malaaria on potentsiaalselt surmav haigus, mida kannavad malaariasääsed mitmetes troopilistes ja lähistroopilistes riikides. Tavareisijatele vaktsiine pole, aga saadaval on mitmeid ravimeid, mis õige tarvitamise korral tagavad malaaria eest arvestatava kaitse. Kuna ükski malaariaravim ei taga 100% tulemust ning sääsed kannavad peale malaaria teisigi haigusi, nagu Dengue palavik ja Chikungunya viirus, on oluline vältida sääsehammustusi. Kandke katvaid rõivaid ja kasutage tõhusaid putukatõrjevahendeid. Enamasti soovitatakse kasutada 30–50% N,N-dietüül-m-toluamiidi (DEET) lahust.

Erinevalt üldlevinud arusaamast on saastunud toit märksa tõenäolisem haiguste põhjustaja kui reostunud vesi. Seepärast on targem loobuda soovituslikust värskete aedviljade söömisest ja eelistada värskelt valmistatud ja taldrikul auravat toitu. Ärge jooge kohalikku kraanivett, kui te pole täielikult veendunud selle ohutuses. Reisijate põhitõde: ärge sööge midagi, mida ei saa eelnevalt koorida, küpsetada või keeta.

Foto: Shutterstock

Ärge eeldage, et vajalikud ravimid on teie sihtkohas vabalt kättesaadavad (ehkki enamasti see siiski on nii). Võtke reisile kaasa retseptiravimid, samuti valuvaigistid, imemistabletid ja mõned pakid keha vedelikutaset taastavaid preparaate. Kui tahate arstitarkust omast käest, võtke kaasa mõni terviseteatmik. Hea raamat on inglise keeles ilmunud “The Essential Guide to Travel Health” (Cadogan 2009).

Lihtsamate käsimüügiravimite saamiseks on soovitatav pöörduda apteekri poole. Tõsisemate probleemide puhul võtke ühendust ravikindlustuse abiliiniga.

Suurimad ohud reisijatele on kõikjal maailmas samad: liiklusõnnetused, kaitseta vahekord ja kuritegevus. Hoolitsege oma heaolu eest, et teil ei tuleks muretseda millegi hullema kui lahtise kõhu pärast.