Mutso sõnul on sise- ja välisturism võrdselt tublisti kasvanud ja rõõm on tõdeda, et absoluutarvudes on hoogustunud siseturistide ööbimised ning turismi kasvust on saanud osa enamik Eesti maakondi. “Kasvu taga on kindlasti nii riigipoolsed pingutused kui turismiettevõtete aktiivne tegevus teenustevaliku suurendamisel ja kvaliteedi tõstmisel, sest midagi ei tule iseenesest,” kommenteeris Mutso, et riikidevaheline konkurents turistide võitmiseks on erakordselt tihe.

Suurim välisturistide kasv pärines naaberriikidest Venemaalt, Soomest ja Lätist, kuhu panustas EAS turismikampaaniatega eelmisel aastal ka enim. “Välisturismi kasvu taga on väga suures osas Vene turg – seda nii protsentides kui absoluutarvudes, kasvades vastavalt 27% ja 16 000 inimese võrra,” märkis Mutso ja lisas, et selle taga on kindlasti Venemaa majanduse parenemine ja venelaste suurem julgus reisida.

Teine Eesti turismi suur mõjutaja on traditsiooniliselt Soome turg, mille kasv on olnud 5% ehk absoluutarvudes 11 000 külastust. Läti kasv on olnud vastavalt 16% ja 6000 külastust,” kommenteeris Mutso Statistikaameti avaldatud aprillikuu statistikat.

Kui Soome ja Venemaa turistide külastused on peamiselt hoogustunud Tallinnas, siis Läti osas on oluline just regionaalne mõõde, kasvades suuresti Pärnus ja Tartus. Samuti on lätlased täna asunud Saaremaal asendama Soome turiste. Nii soomlaste kui lätlaste puhul on tublisti kasvanud ka Tartu külastuste osakaal, mille põhjuseks on kindlasti uute kvaliteetsete hotellide lisandumine ja muidugi ERMi avamine.

“Samas oleme kriisieelset perioodi vaadates hetkel 2011. aasta tasemel ehk tippajast veel ligi kolmandiku võrra maas, nii et arenemisruumi on kindlasti,” selgitas Mutso. “Suur osa aastast on aga ees ning Euroopa Liidu eesistumine, uute suviste lennuliinide avamine, värsked hotellid ja atraktsioonid ning erinevad suvesündmused suurendavad kindlasti oluliselt järgmiste kuude turistide arvu,” oli Mutso optimistlik, kutsudes eestlasi üles suvel veelgi enam jsut kodumaa uusi puhkusevõimalusi avastama.