Uitan mööda matkarada ja mulle jäävad silma igasugused põnevad putukad, mardikad ja ämblikud. Eriti meeldib mulle üks oranž musta triibu ja karvaste jalgadega tore ämblik, kes on pisut sarnane Euroopa ja ka maailma kõige mürgisemaks peetava ämblikuga — musta lesega. Mürgised on viimastel ainult emasloomad. Need pigimusta värvi punaste täppidega loomakesed elutsevad ka Horvaatia rannikupiirkondades. Juulis ja augustis, kui siin on kõige kuumem aeg, on mustad lesed kõige aktiivsemad.

Paar kuud hiljem Cresi välikohvikus õnnestub mul neid kuulsaid ämblikke näha, kui üks võõras tütarlaps näitab purgi sees kahte musta leske, kelle ta olevat koos isaga saarelt leidnud. Must lesk on väga ilus ämblik. Ta jätab graatsilise ja elegantse mulje oma peente jalgade ja pigimusta värvusega, mille taustal punased täpid eriti efektselt ja hoiatavalt välja joonistuvad.

Musta lese hammustusi tuleb Horvaatias ette igal aastal. Näiteks 2008. aasta suvel oli juhtum, kus Dalmaatsia rannikul niitis üks mees ristikupõllul lehmale rohtu. Ta tundis väikest hammustust jalas, pidas seda esialgu sääse omaks, siis aga märkas pooleldi avatud jalanõul musta punaste täppidega ämblikku. Ta tabas ära, kellega tegu, ja jõudis ruttu koju sõita. Tal oli rannikurahvale omaselt sügavkülmkapis igaks juhuks ootamas kaheksajalg, mille ta leevenduseks hammustuskohale pani. Kaheksajalast polnud siiski tolku: mees hakkas higistama, tekkisid hingamisraskused ning luud ja lihased olid kohutavas valus. Mees arvas, et sureb valudesse. Õnneks jõudis kiirabi ta haiglasse sõidutada ja vastumürki anda.

Musta lese käest hammustada saanud kirjeldavadki tekkivaid valusid täiesti väljakannatamatutena. Hammustus ei ole tervele inimesele eluohtlik, kuid kõrge vererõhu või südameprobleemide korral võib asi ikkagi lõppeda surmaga. Kuigi mul pole ämblike vastu midagi, tunnen siiski heameelt, et mu tee pole siin musta lesega ristunud.

Uuri raamatu kohta lähemalt SIIT!