Viimati toimus nii suur inimeste liikumine Euroopas pärast teist maailmasõda ja ehkki mõned inimesed veel isegi mäletavad seda, tundub see kõik väga kauge minevikuna ja olevik seda hirmutavam.

Perekonnad on laiali rebitud, sadu elusid on kaotatud, emotsioonid on laes ja poliitikud on mängu pannud oma reputatsiooni püüdes seisukohta võtta teemadel, mis puudutavad väga suurt osa meie planeedist - ühest otsast inimesi Afganistaanist, Süüriast ja Iraagist, teisest otsas Lääne-Euroopa riike ja nende kodanikke, kes asüülitaotlejate hordidega toime tulema peavad, kirjutab Telegraph.

Nende viimaste hulgas on kreeklased, eriti Kreeka saarte elanikud, kes on küll harjunud suure hulga saubvate võõrastega - ainult et vanasti peatusid and hotellides ja jätsid hulga raha maha restoranidesse ja suveniiripoodidesse. Nüüd saabuvad inimesed eluga riskides üle mere, valdavalt Türgist ja arveid esitada neile pole mingit mõtet.

Pagulaslaager Kosi saarel Kreekas.

ÜRO andmetel saabus Euroopasse möödunud aastal 1 000 573 põgenikku ja immigranti Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Neist 49% olid Süüriast, 21%Afganistanist ja 8% Iraagist. Selle aasta algusest on veel 131 724 jõudnud läbi Türgi Euroopasse, kellest enamus – 122 637 – on jõudnud Euroopa Liitu läbi Kreeka.

Türgile kõige lähemal asuvad Dodekaneeside saarestiku saared on mõistetavalt põgenikevoolust kõige enam puudutatud - ennekõike Chios, Samos, Kos and Lesvos.
Seni on välisministeeriumid rõhutanud saarte turvalisust turistidele ning et turvariski saari või piiriületuspunkte külastavatele eurooplastele pole.

Kreeka Turismiamet kirjeldab enim põgenikke vastu võtnud Dodekaneese kui puhkuseparadiisi kristallselge vee ja liivarandadega, kus looduse ilule lisaks võib imetleda Bütsantsi ajast pärinevaid monumente ja rõhutab igal võimalusel, et pagulaskriis ei mõjuta kuidagi turistide olukorda.

Kas tõesti?

Sellele ei tea keegi vastust enne turismihooaja algust - ja see on juba paari kuu pärast. Järgmisi saari on põgenikevool kõige tugavamalt tabanud:

Kos
Ka eestlaste hulgas väga populaarne puhkusesaar on olnud põgenikekriisi "kaanetüdruk". Septembris vapustasid kogu maailma fotod pisikesest süüria poisist Aylanist, kes uppus koos oma venna ja emaga, püüdes Vahemerd ületades Euroopa pinnale jõuda. Nende eesmärk oli jõuda Kosi saarele, lained kandsid tema keha Türgi rannikulinna Bodrumi randa.
Ent väga paljud pagulased on selle teekonna siiski läbi teinud ja Kosile jõudnud. Majutuskohtade puuduses püstitati möödunud aastal telgid Kosi linna südamesse, väga populaarsesse kohta ka turistide hulgas.

Lesvos
Veel eelmise aastal viimastel kuudel saabus Lesvosele IGA PÄEV 2000 põgenikku. Kreeka suuruselt kolmas saar on Türgi rannikust vaid mõnekümne kiloteeri kaugusel ning seega väga atraktiivne koht pagulaste silmis.

Samos
Türgi rannikule kõige lähemale asuvale saarele saabus alates eelmise aasta algusest kuni tänavu veebruari lõpuni 113 446 inimest.

Rhodos
Ehkki saar asub Türgi rannikust mõnevõrra kaugemal, on põgenikud jõudnud ka sinna ning Rhodoselt on pärit paadipõgenike elu (ja surma) puudutavad kuulsuselt teised fotod, millel kaitse­väeseersant Antonis Deligiorgise - kes veel hetk varem oli rannakohvikus hommikukohvi joonud - aitas karile jooksnud Eritrea põgenikke kandvalt paadilt kaldale 20 inimest. Minutitega pilbasteks lagunenud paadis oli neid aga 93...

Symi
Rhodosest mõnekümne kilomeetri kaugusele 2500 elanikuga idüllilisele Symile on jõudnud sajad põgenikud, kes otsivad võimalust kaugemale Euroopasse liikuda. Ehkki saar on tilluke, on grupp, kes nimetab ennast Solidarity Symi, pakkunud abi Türgist sabauvatele paadipõgenikele.

Chios
Vähem kui 10 kilomeetri kaugusel Türgi rannikust asuv saar on tõeline magnet põgenike jaoks.
Saarele on püstitatud telklaager nende majutamiseks.