Veinibassein Jaapanis

Piima- ja šampusevannid pole ainus võimalus oma naha (ja ego) eest hoolt kanda. Jaapani kuumaveeallikate kuurort Yunessun Spa pakub lisaks rohelise tee vannidele kümbluseks ka Jaapani saket ning ehtsat punast veini. Hommikuseks ergutuseks kõlbab ka üks värskendav kohvibassein. Räägitakse, et Kleopatra armastas samuti vanas Egiptuses veinivanne võtta. Sellel pidi olema noorendav mõju.

Pariisi kanalisatsioonimuuseum

Milleks häbeneda seda, mis inimestega alati kaasas käib? Pariisis on kanalisatsioon päästnud nii massihaigustest kui pakkunud sõja ajal varju. Seega väärib see tehnorajatis mälestusmärki muuseumi näol. Juba Victor Hugo kirjutas kuulsatest Pariisi käikudest, nimetades päris Pariisi all asuvat kanalisatsioonimaailma teiseks, alumiseks Pariisiks. Tunniajase ekskursiooni jooksul saab sukelduda ajaloolistesse Pariisi alustesse käikudesse ning kuulata lugusid nii kultuuriajaloost kui tehnika arengust.

Nukkude saar Mehhikos

See viimasel ajal tohutut populaarsust võitnud (ja turistides hirmu külvanud) saar on tihti ka maailma kõige kummitavamate sihtkohtade edetabelites. Mexico City lähedal ühe kanali hüljatud saarel asuvad tuhanded nukud, mis päevavalges jõllitavad turiste mustade silmaaukudega ja mõned neist on ka puuduvate kehaosadega. Öösel saart külastanud rändurid räägivad, et see on lausa väljakannatamatult häiriv neid nukke igal pool puude otsas ja maas näha. Osadel pidid ka käed-jalad liikuma ja kuulda on sosinat. Nukke hakkas saarele koguma Don Julian Santana Barrera, üksinduses elanud mees, kes legendi järgi oli esimese nuku puu otsa üles riputanud saare lähedal kanalis uppunud tüdruku mälestuseks, aga hukkunu hing hakkas nõudma aina uusi ohvreid. Peale mehe surma 2001. aastal hakkasid aga saarele nukke juurde tooma turistid ning kohast sai populaarne vaatamisväärsus.

Nätsuallee Californias

Jänkide kuvandi juurde on ikka käinud ka nätsu närimine. Oma kasutatud nätsu saab jätta Californias San Luis Obispos asuvale nätsualleele, mis on kitsas 20-meetrine käik kahe müüri vahel, kaetud lugematu hulga näritud nätsudega juba aastast 1970.

Juuksemuuseum Türgis

Ühe pealtnäha tavalise portselanipoe all asub koobas, millesse igaüks minna ei julge. Tegemist on juuksemuuseumiga, mille peremees kogub naiskülastajate juuksekiharaid. Seega pole ülevaade päris objektiivne. Räägitakse, et muuseum sai alguse sellest, et üks kohalik pottsepp tahtis midagi mälestuseks ühelt healt naissõbralt ja too jättiski oma juuksekihara. Peale selle legendi kuulmist olevat ka teised naisturstid otsustanud midagi mälestuseks jätta ja nii see muuseum sündiski. Praegu on Türgi väikelinnas Avanos juukseid kogutud juba mitukümmend aastat. Lisaks valitakse kord aastas nö võitnud juuksesalk, mille omanik saab portselanitöökoja külalistemajas tasuta ööbimise ning käsitöökursuse savimeistrilt.


(video võib olla häiriv)

Kaputsiinide katakombid Itaalias

Palermo kaputsiinide katakombid on nagu 3D näitus zombifilmi massistseenist: klaaskirstudes lebavad ja seintele on üles riputatud kaheksa tuhat muumiat. Turistid saavad kummalisest ekspositsioonist kiiresti läbi jalutada, kui julgevad.

Rottide tempel Indias

Karni Mata tempel ehk Rottide Tempel on rotikartjate hirmuunenägu päris-elus. Turistidel soovitatakse templis mitte teha äkilisi liigutusi ja vaadata hoolega jalgade ette, et mõnele rotile mitte peale astuda. Taluda tuleb ka seda, kui mõni loom käpaga jalga katsub või plaanib säärt mööda üles ronida. Samas lohutatakse, et rotid on väga sõbralikud ja liiga ei tee. Rotitempel on jumalanna Karni auks, kes teadis, et tema pereliikmed on surematud, kuid sündisid uuesti rottidena. Templielanikud püsivad oma templi piires ja polevat kunagi hoonest lahkunud.