Pole mingit küsimust - Ferran Adrià on üks maailma kõige mõjukamaid peakokkasid. 1983. aastal saabus ta Kataloonia restorani elBulli asendustööle, kuid tõusis kiiresti söögikoha kaasomanikuks ja asus alates 1990. aastast restorani edasi arendama põhimõttel "loomingulisus ei tähenda kopeerimist". Ta esitles täiesti uusi söögitegemise tehnikaid ja menüüsid, mida keegi polnud varem näinud.

Tema juhtimise ajal valiti elBulli maailma parimaks restoraniks viiel korral ja koht sai kaks miljonit reserveerimist igal suvehooajal. Restoran suleti 2011. aastal.

Ferran Adrià annab nõu, kuidas valida parimat restorani ja millised on tema valikud.

Restoranis pole minu kui sööja arvamus põrmugi tähtsam kui mõne teise sööja arvamus vaatamata sellele, et ma olen peakokk. Samas märkan ma ehk tavakülalisest rohkem, kas koht on professionaalne ja leian pisiasju, mida tavaline külastaja ei pruugi tähele panna.

On väga palju mõjutajaid, mis määravad restoranielamuse ja kuidas pakutavat mõistetakse. Kui soovin tõsist toiduelamust, siis ei lähe ma kunagi restorani suurema grupiga kui neli inimest. Sest muudmoodi pole võimalik. Kui oled suurema grupiga, siis läheb jutt tavaliselt kõigele muule kui toidule ja pärast ei pruugi söögielamust enam mäletadagi.

Kui ma einestan kuskil professionaalsest huvist, siis eelistan midagi avangardset. Eelistan kohti, mis pakuvad midagi uut ja kui seal ennast reklaamitakse ka kui maailma loomingulisemate hulka kuuluvat, siis olen väga nõudlik. Söögikoht võib end pidada tipusolevaks vaid siis, kui tungitakse täiesti uutele aladele ja eksperimenteeritakse.

Astrid y Gastón, Lima

Ladina-Ameerika on väga huvitav kulinaarne sihtkoht oma tuhandete heade restoranidega, kuid kõige parem riik on sealkandis kindlasti Peruu.

Limas asuv Astrid y Gastón pakub pidevalt midagi täiesti uut. Nagu ma ütlesin - kui lähen kuskile professionaalsest toiduhuvist, siis ma seda uut elamust otsingi - lihtsalt lõdvestumiseks ja nautimiseks võin ma ju minna ka väikesesse kohvikusse või baari rannal ja nautida pakutavat lihtsalt nagu kõik teisedki.

Olen Astrid y Gastóni omaniku Gastón Acurio hea sõber ja tema restoran pakub tõesti väga head Peruu-Vahemere kööki.

Mibu, Tokyo

Mibus on vaid kaheksa kohta ja reserveerida pole võimalik, seega on üsna raske sinna sööma pääseda. See pole odav koht samuti, kuid ei saa öelda, et Mibu oleks liiga elitaarne.

Restoran pakub unikaalset söögielamust, uskumatult head kogu maailmas. Olen seal käinud seitse-kaheksa korda ja saanud omanikuga heaks tuttavaks - isegi ajal, kui nad peaksid olema kinni, on nad spetsiaalselt meie jaoks restorani lahti teinud.

Mibu pakub Jaapani toite, kuid sel pole midagi pistmist sellega, mida inimesed tavaliselt Jaapani toidu puhul ette kujutavad. Tegemist on täiesti omaette maailmaga. Kui tahad minna kulinaarsele reisile, siis Jaapan on kõhu jaoks hea sihtkoht ja Mibu külastamine on uskumatult hea kogemus sellele lisaks.

41°, Barcelona

Pean kohe tunnistama, et pole üldse objektiivne, kui soovitan 41°: see on restoran, mida peab minu vend Albert. Kuid sellest hoolimata tuleb tõdeda, et ta pakub üht kõige huvitavamat toidukogemust, millest olen viimastel aastatel osa saanud.

Ajast, kui Albert ja mina töötasime elBullis koos, võib siiamaani leida jälgi selles restoranis. 41° on väike koht 16 lauaga ning seal etendatakse dialoogi kokteilibaari ja gastronoomia vahel. Kokteilid pole siin just tavaliseks trimpamiseks, vaid saadavad toite, olles väga hõrgud ja huvitavad. Läänemaailmas oleme me harjunud võtma söögi kõrvale veini ja õlu käib ka.Tekib küsimus, kas võiks ehk olla midagi veel, mida toidu kõrvale juua?

Restoran serveerib 41 erinevat rooga ja kombineerib neid kokteilidega. Menüüst saab vihje, mis kokteil käib mis roaga kokku ja restoranikogemus on samas ka nagu arutlus selle ümber, mida ma peaksin selle söögi kõrvale jooma.

Pujol, Mexico City

Mehhiko köök on üks maailma parimaid. Ilma kahtlusteta. Mõned võivad selle üle küll imestada, sest kui proovida Mehhiko toite väljaspool Mehhikot, tunduvad sealt huvitavamad detailid kadunud olevat.

Pujoli juhib peakokk Enrique Olvera ja see on tõeline etendus Mehhiko gastronoomiast.

Pujol.

Maroko

Väga huvitav on jälgida, mis Marokos praegu toimub. Tundub, et kohalikud kokad võtavad eeskuju piirkonna rikkalikust kulinaarsest ajaloost ja teevad tõeliselt huvitavaid asju.

Ma ei tahakski soovitada konkreetset restorani, vaid igaüks peaks ise minema vaatama ja otsustama.

Sadade aastatega on Araabia köögist saanud kultuur, mida siiamaani edasi arendatakse ja eeskujuks võetakse. Näiteks võib tuua kasvõi suhkru kasutamise.

Kui tahad teha midagi isikupärast, siis Araabiamaailmast on palju leida ja taasleida. Mulle tundub, et Maroko kokad on oma köögi pärandist aina teadlikumad ja seal toimuvad praegu suured arengud.