Olen kahe lapse ema, üks läks sel sügisel esimesse klassi ja teine kolmandasse. Laste isast olen ma lahutatud juba kolm aastat ja eelmise aasta lõpust saadik on mul uus elukaaslane.

Olen suur reisifanatt, olen minevikus rännanud pool maailma üksinda läbi ja teinud ka romantikareise, aga nüüd järgmise reisi tahan teha koos oma laste isaga. Koolivaheajareisil on ju hea, kui mõlemad vanemad saavad lastega kaasas olla. Ma ei saa aru, mis selles halba on, tore ju, kui lahutatud inimesed nii hästi omavahel läbi saavad.

Kõik olekski tore, kui mu uus elukaaslane poleks nii armukade. Ta ütleb, et saab aru küll, et paratamatult pean oma lapse isaga suhtlema, kuid iga kord, kui midagi koos teeme, hakkab ta mossitama. Endal tal samas pole aega minna näiteks lastega ujuma või kuhugi mängumaale, sest ta ehitab praegu üles oma firmat ja ta on kogu aeg hästi pikad päevad tööl ja koduski istub vaid arvutis.

Aga nüüd läks asi puhta hulluks. Olime tegelikult juba eelmisest aastast plaaninud laste ja eksiga koos kuhugi soojale maale koolivaheajareisile sõita. Mõte tuli siis, kui mul veel uut meestki polnud. Ei õnnestunud see varem kuidagi, aga nüüd paistab kõigil ajaliselt klappivat. Ja tõepoolest, mis vahet seal on, et oleme lahus, reisile võime ju ikka minna koos, sest laste jaoks on nii oluline, et nad saaksid vahel koos ema ja isaga pikemalt aega koos veeta. Ja nagu ma ütlesin — me saame täiesti normaalselt läbi.

Minu uus kaaslane aga ei taha kuidagi sellega leppida, et oma eksiga koos reisile lähen. Ta arvab, et see võib meid lapse isaga jälle üksteisele lähendada, kuigi kinnitan talle, et seda ei saa juhtuda. Me läksimegi lahku sellepärast, et tundsime mõlemad, et algul nii tuliselt alanud keskkooliarmastus on täiesti lahtunud ja kadunud ning meil pole ainult laste pärast mõtet koos olla. Pealegi on ka temal uus kaaslane (kellel ei paista midagi selle vastu olevat, et koos reisime).

Mina aga oma plaane ei muuda! Uued kaaslased peavad sellega leppima, et kui endise kaaslasega olid lapsed, jäävad endised abikaasad ka omavahel suhtlema ja see on normaalne — lapsed on ju ikka ühised ja neid ei saa kasvatada omavahel suhtlemata. Kui uus kaaslane nii hirmsasti selliste asjade pärast põeb, siis oleks ta pidanud valima kellegi, kellel pole eelmisest suhtest lapsi!

Mida sina arvad? Kas sina läheksid oma eksiga reisile?