Lõbus fakt tõsistele suusareisijatele: Vasaloppet sündis kuninga tagaajamisest!
Kunagi väga ammu, täpsemalt 1521. aastal, olevat kaks Dalarna parimat suusatajat Lars ja Engelbrekt saadetud püüdma oma kaasmaalastes pettunud ja Rootsimaa lume jalgadelt pühkida otsustanud Gustav Erikupoega, hilisemat kuningat Gustav I Vasat. Ikka selleks, et andestust paluda ja kutsuda ta taas rootslaste vabadusvõitluse etteotsa. Morast teele läinuna jõudsid suusatajad Säleni kandis talle järele. Kas see just nii oli, pole oluline. Peaasi, et 400 aastat hiljem leiti sellest õigustust ühele ettevõtmisele Vasaloppeti suusamaratonile, mida spordimaailmas võib võrrelda vahest üksnes Tour de France’iga.
Kui 19. märtsil 1922 võtsid selle tee taas, sedakorda küll vastupidises suunas, ette 119 noort meest, vaadati võistlusele kui hullumeelsete ettevõtmisele. Pole mõtet salata, et tänapäevalgi on piisavalt neid, kes 90kilomeetrist enesepiitsutamist samamoodi hindavad. Hullude enda jaoks on vahe ainult selles, et suusavarustus ja rajad on paranenud ning kaashulle lisandub üha enam. 2000. aastal kirjutas end Vasaloppeti suusamaratoni ajalukku meie oma Raul Olle, kes oli selle maratoni ajaloos kümnes mitterootslasest võitja.
Allikas: reisiajakiri.gomaailm.ee
