Lennujaama töötaja ülestunnistus: turvapersonal naerab mõnikord nende vaatepiltide üle, mis kehaskannerist avanevad

 (36)
Lennujaama töötaja ülestunnistus: turvapersonal naerab mõnikord nende vaatepiltide üle, mis kehaskannerist avanevad
Pilt on illustreerivAP / Scanpix

Niigi pole mõnus kehaskanneri ees seista, aga mida peab tundma veel siis, kui tead, et mõni turvatöötaja su keha üle mõnusasti naerda mugistab.

Tõesti-tõesti, lennujaamatöötajad heidavad nalja kehaskannerites avanevate vaatepiltide üle — seda tunnistas intervjuus veebisaidile Politico üks endine USA lennujaama turvatöötaja.

Turvatöötaja kinnitas paljude lennureisijate kahtlusi, et turvapersonal põrnitseb mõnuga ja mõnikord ka naerab nende vaatepiltide üle, mis avanevad kehaskannerist, mille ees seisavad läbivalgustusega paljastatud inimesed. Samuti oli olemas nimekiri 12 riigist, mille kodanikud alati üle keha läbi otsiti.

Veebisaidile Politico antud paljastuses tunnistab TSA (Transportation Security Administration, USA transpordijulgestuse amet) töötaja aastatel 2007-2013 Jason Harrington, et kuni 2010. aastani profileeriti reisijaid ohtlikeks ka nende rahvuse järgi, samuti on ta nõus, et mõned lennujaama turvameetmed on mõttetud ja ebaefektiivsed.

“Kogu keha skannerid on head avastamaks ükskõik mida välja arvatud hästipeidetud lõhkeained ja relvad,” kirjutas Harrington veebiportaalile. “Paljude piltide üle naerdi turvaruumis mõnuga, eriti kui oli tegemist ülekaaluliste inimestega, kelle iga volt ja lohuke oli ekraanil laiali laotatud. Naiste rinnaimplantaadid olid samuti näha.”

Seotud lood:

Samuti moondusid reisijate pildid, kui inimesed röntgeni eest poole skänni peal ära võeti, tekitades kummalisi poose ja väljaveninud nägusid justnagu Edvard Munchi maalilt.

Samas selgitas ta, et nende piltide põhjal polnud siiski võimalik tõeliselt ohtlikke asju alati paljastada. Näitena tõi Harrington märtsis 2012. aastal blogija Jonathan Corbetti poolt üleslaetud video, kus ta demonstreeris, mismoodi kehaskannerid ei suuda avastada metallesemeid, sealhulgas relvi.

Loe veel

Harrington paljastas ka selle, et mõnikord võeti reisijatelt ära ka täiesti süütuid esemeid ja korraldati põhjuseta intiimseid läbiotsimisi.

“Mulle ei meeldinud see kohe algusest peale,” ütles endine turva-ametnik. “Selle töö käigus tuli läbi kombata vanainimesi, laste jalgevahesid, isegi imikuid. Peale 9/11 käis lennujaamades tõeline turvashow. Konfiskeerisin vaatide viisi koduseid õunamoose teeseldes, et need kujutavad ohtu rahvuslikule julgeolekule. Ma pidin isegi lennukipilootidelt ära võtma küünekääre, et nad ei saaks kääridega ähvardades iseenda juhitavat lennukit ära kaaperdada.”

“Ükskord, aastal 2008 tuli mul ära võtta alkoholipudel Afganistanist saabunud mereväelaselt. See oli šampanjapudel, mis oli antud ühele noorele sõdurile grupist, kes oli ratastoolis ja kaotanud lahingus mõlemad jalad. Ta ütles mulle, et ei saa enam kunagi kõndida ja peab nüüd oma kojusaabumise šampanja kohta kodustele ütlema, et see konfiskeeriti seoses ohuga rahvuslikule julgeolekule.”

Twitteris ütles ta peale ülestunnistust mõni aeg hiljem, et lennujaama turvatöötajad “tarvitavad need alkoholipudelid hiljem ise ära, mis on turvatsoonis konfiskeeritud.”

Harrington kinnitas ka seda, et 12 riiki olid kuni 2010. aastani automaatselt kõrgendatud tähelepanu all — neile tehti täiendavat läbivalgustamist, kogu keha ulatuses läbiotsimist, pagasi läbisorteerimist peenepiilise kammiga jms. Need 12 riiki, mille kodanikke põhjalikumalt alati läbi otsiti, olid Süüria, Alžeeria, Afganistan, Iraak, Iraan, Jeemen, Kuuba, Liibanon, Liibüa, Somaalia, Sudaan ja Põhja-Korea.

“Iga päev pidin ma silma vaatama niqabides ja hijabides reisijatele, keda ootas peaaegu kindlalt kogu keha ulatuses läbiotsimine, ja nende ainuke süü oli omada vale riigi passi,” lisas ta.

TSA tegi avalduse seoses Harringtoni ülestunnistustega:

“Paljud TSA protseduurireeglid, mis selles arvamusavalduses ära olid toodud, pole enam kehtivad või on neid kirjeldatud ebatäpselt,” üeldakse selles. “TSA on paigaldanud automaatse sihtmärgi tuvastamise tarkvara iga AIT (Advanced Imaging Technology) läbivalgustamise seadme juurde, mis hindab võimalikku ohtu.”

Avalduses lisatakse veel, et iga reisija on ära teeninud lugupidava suhtumise ja TSA järgib seda reeglit ega talu ebaeetilist või seadusevastast käitumist oma töötajate seas. Kui seda esineb, võetakse ette distsiplinaarjuurdlus.

Küsitlus 3000 Politico lugeja seas näitas, et 84 protsenti neist pidasid lennujaama turvameetmeid liiga põhjalikeks, mis siiski turvalisust lennureisidele juurde ei anna.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare