Jõuame Kupangi. Meil on vastas päralevedu, mis viib meid linna kõige uhkemasse hotelli Aston. Unistan juba, kuidas troopikakuumuses hotelli basseini sukeldun. Tahame tunda saare äärmusi, sest teame, et järgmise öö veedame mägihõimu juures bambusmattidel. Logime oma sidevahendid hotelli wifisse ja telefon lööb kohe punaseks. „Kas te olete elus?”, „Miks te ei vasta?”, „Kas teiega on kõik korras?” Appi, mis toimub? Ilmneb, et samal ajal kui meie Floreselt Timorisse lendasime, kukkus sama lennukompanii, Lion Airi lennuk Indoneesias alla. See tõmbab kurku küll väikese klombi, sest ka tagasilend on meil broneeritud sama firma lennukitele.

Ette rutates võin öelda, et Aasias lennates ostke parem veidi kallimad piletid, et sealseid odavlennufirmasid vältida.