Lääne-Eestis koondub turism ligipääsetavamatesse kohtadesse
2016 I poolaasta statistika kohaselt on kahanenud külastajate ja ööbimiste arv nii Saaremaal kui ka Hiiumaal. Saaremaa majutatute arv vähenes 2016. aasta esimese poolega 1%, Hiiumaal kukkus majutatute arv ligi 10%. MTÜ Lääne-Eesti turism juhataja Kaja Karlsoni hinnangul on see selge märk, et mugavalt reisida harjunud turist otsib sihtkohti, mis on lihtsasti ligipääsetavad ja ei nõua kohalejõudmiseks lisaaega.
“Saartele minek on omaette põhjus reisimiseks ja tavaliselt minnakse elamust saama saarest kui tervikust. Samas peab tõdema, et väliskülastaja jaoks on oluline kohalejõudmiseks kuluv aeg. Näiteks Soome külastajate hulgas on märgata trendi, kus külastajate arv kaugemates sihtkohtades on märgatavalt vähenenud – nii Saaremaa kui ka Hiiumaa puhul räägime siin keskeltläbi 20-30% langusest,” ütles Karlson. “Eesti on soomlase jaoks justkui tagahoov, kus on alati käidud, ent Lääne regioon tervikuna on soomlastest kahjuks tasapisi kaugenemas. Ühest küljest on muutumas siia tulev kliendisegment, kes veel ei tunne nii hästi meie võimalusi. Teisest küljest otsitakse üha rohkem variante kiireks ja mugavaks kohalejõudmiseks, mis võimaldab rohkem keskenduda puhkamisele.”
Hiiumaal kompenseerib külastajate arvu kahanemist asjaolu, et kohaletulijad peatuvad seal kauem, kuid Saaremaa osas on veidi vähenenud ka ööbimiste arv. Samal ajal on jõudsalt kasvanud külastajate arvud mandril asuvates Lääne-Eesti sihtkohtades, kus Läänemaa külastajate arv on esimese poolaastaga kasvanud 6% ja Pärnumaal koguni 18%. Kaja Karlsoni kinnitusel sõltuvad konkreetsed piirkonnad muuhulgas lähimate transpordisõlmede võimekusest.
“Kogu regiooni mõjutavad tugevalt Pärnu muutused – sealne viimaste aastate areng on olnud väga kiire ja sihtkoht tervikuna on saanud justkui uue hingamise. Samas on linn hästi ligipääsetav maad mööda reisijale, kuid hea lennuühenduse olemasolul võimaldaks see jõuda turistil kiiremini kohale, mistõttu võiks Pärnu olla veelgi rohkemate külastajate puhkusesihtkoha valik,” ütles Karlson. “Kui turistid saaksid sinna kiirelt kohale lennata, leiavad nad järgmisel korral edasi tee ka Saaremaale, Hiiumaale, Kihnu ja Ruhnu kas õhu- või veeteede kaudu. Ent see nõuab nii töötavate lennu- kui ka hästi korraldatud praamiühenduste olemasolu ja hetkel üsna puudulike maakondade vaheliste ühistranspordiliinide paremat korraldamist.”
Karlsoni sõnul pakub Lääne-Eesti välisturistidele suurepäraseid võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks, pere- ning loodusturismiks ning seetõttu sõltub turismist tulev kasu lisaks ühenduse mugavusele ka ettevõtjate omavahelisest koostööst ehk läbimõeldud reisipakettide käivitamisest.
Tasapisi ent järjekindlalt populaarsust koguv turismiliik Lääne-Eestis on jalgrattaturism. “Meie maastik on selleks sobiv ning liikluskoormus maanteedel ei ole suur, mis on nii Põhja- kui Lääne-Euroopa jalgrattaturistile kahtlemata ahvatlev,” rääkis Karlson. “Ent jällegi, kuna spetsiaalse teenuse pakkujaid on vähe, tuleb jalgrattaturismi sihipäraselt arendada ning selle eduks ei piisa ainult headest lennuühendustest, vaid sõltub suuresti ka sisetranspordist ehk võimalustest pääseda jalgrattaga liinibussi, praamile või rongi.”
Majutatute arvu muutus Lääne-Eestis 2016 I poolel võrreldes 2015. aasta I poolega (allikas: Statistikaamet)
Kogu Eesti +6,90%
Hiiumaa -9,82%
Läänemaa +6,17%
Pärnumaa +18,30%
Pärnu linn +14,00%
Saaremaa -0,92%
Ööbimiste arvu muutus Lääne-Eestis 2016 I poolel võrreldes 2015. aasta I poolega (allikas: Statistikaamet)
Kogu Eesti +6,98%
Hiiumaa -4,42%
Läänemaa +5,02%
Pärnumaa +16,85%
Pärnu linn +13,89%
Saaremaa -1,59%
