Teate seda tunnet, kui üritad mingisse sihtkohta transporti leida ja noh, ausalt öeldes on juba jube tüdimus peal. Lennukite ajad on halvad, nad on kallid, lennujaamas tuleb tuhat aastat passida, ümberistumisi on kolm või neli tükki rodus.

Sul on ees miljon tab’i ja kirud omaette, et miks sa valisid sihtkohaks sellise pärapõrgu, kuhu saamine on tehtud niivõrd keeruliseks (pikemal mõtlemisel saad aru, et ehk just sellepärast tegelikult valisidki?).

Esmalt, miks on vaja sinna Kasahstani siis ronida?

• Esiteks, tõenäoliselt ei tea sa Kasahstanist kuigi palju. Seepärast ongi hea, et saad seal viisavabalt veeta terve kuu, et rahulikult tiir peale teha. Viisavaba aeg on Kesk-Aasias üsnagi haruldane. Naaberriigis Kõrgõzstanis on selleks kaks kuud (loe reisimisest Kõrgõzstanis SIIT), Usbekistani, Venemaale ja Hiinasse saamiseks on aga vajalik juba viisa.

• Kasahstan on ääretult mitmekesine. Tule, lähme ja kihutame hobusega avaras stepis! Rüüpame kaamelipiima, ööbime jurtas koos kohalike mamslitega! Seame sammud mägedesse matkama, kümbleme mägijärvedes, peseme nägu kiirevoolulistes jõgedes! Eksleme linnatänavail ning turgutame end kohalike roogadega!

Kohalik perekond, kes elab aastaringselt mägedes — lähim küla asub kolme tunni sõidu kaugusel. Foto: Madle Timm

• Kasahstanis on odav. Hostelite hinnad jäävad enamasti 4-10 euro vahele. Transpordi eest ei tule oluliselt rohkem välja käia, kuigi vahemaad on pikad (loe, kuidas ma veetsin rongis 42 tundi — SIIT!). Söök on odav ning lisaks traditsioonilistele toitudele (näiteks hobuselihatoidud, nuudlisuppi ja pelmeene meenutavad road) leiab suurematest linnadest ka harjumuspärasemaid sööke.

• Kasahhid on külalislahked, sõbralikud ja uudishimulikud. Kindlasti saab pidevalt harjutada vene keelt, pole mingi ime, kui sind kutsutakse majja või jurtasse teed jooma ja lõunat sööma. Ei maksa kohkuda, kui sulle esmapilgul liialt palju naeratusi ei kingita — kohalikud ei näita alul kuigi palju emotsioone välja, kuid sisimas on tegemist ühe ääretult südamliku rahvaga.

Kohalikud söövad tihti ka põrandal istudes ja piknikku pidades. Foto: Madle Timm

• Kasahstanis asub Almatõ! Linn, kuhu paljud reisijad jäävad kauemaks, kui planeeritud. Linn, mis üllatab oma võimalustega, oma euroopaliku õhustikuga, oma rohelusega suvel ja lumisusega talvel. „Alma“ tähendab tõlkes „õuna“ ja ehk saabki seda linna võrrelda ühe parajalt magusa ja mahlase suutäiega.

Almatõ õun, mis sa tasuta seljakotis kaasa loksudes tõusta 3500 meetri kõrgusele liustiku äärele. Foto: Madle Timm

• Almatõs asub maailma suurim mägede vahel paiknev uisuväljak. Uisutada tähistaeva all, keset ürgset loodust on midagi võimast. Samas ligidal asub suurepärane mäesuusakuurort — jah, vaid 20 minuti kaugusel kesklinnast, igati taskukohaste hindadega. Mäesuusasõpradel soovitan kindlasti Austria ja Slovakkia kõrval kiigata Kasahstani poole — te ei pea kohe kindlasti pettuma. Ja muidugi matkarajad — küll ühepäevased koskede ja platoode juurde, küll mitmepäevased kõrgel loksuvate mägijärvede äärde…

Niisiis, kuidas sinna Kasahstani kõige mugavamalt saada? Kahe sammuga, sa ütlesid?

Lennukiga. Mul oli ääretult tore suve alguses lugeda, et AirBaltic avas otseliini Riia ja Almatõ vahel — üsna julge samm, ütleksin ma. Võiks ju arvata, et enamus horde tahab lennata tuntud paikadesse nagu Egiptus või Türgi, mida see Almatõ seal lendude rodus siis teeb? Aga vot — minge enne, kui imeline Kasahstan on liialt turiste täis saanud! Te ei kahetse, ja ehk jääb siis mugav (Tallinn->) Riia -> Almatõ otselend ka igati õigustatult pikemaks ajaks lennuplaani. Hindu ja täpsemaid aegu saab vaadata siit!

Lisaks rohutritsudele võib stepis kohata ka kaamleid. Foto: Madle Timm

Madle Timm on 25-aastane Eesti tüdruk, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna.

Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel