Kuulsad kohad ja asjad maailmas, mida enam kunagi näha ei saa

 (1)

Kuulsad kohad ja asjad maailmas, mida enam kunagi näha ei saa
Foto: Wikimedia Commons (vabakasutuseks)

Ajaloo vältel on nii inimtegevuse kui ka loodusõnnetuste süü läbi igaveseks kaduma läinud loendamatuid kunstikogusid ja hindamatuid taieseid.

Teeme neist siin lühikese ning kindlasti mitte ammendava ülevaate.

Aleksandria raamatukogu

Hiilgeajal koondas see raamatukogu rohkem kui miljonit kirjarulli — mitme põlvkonna kunstnike ja akadeemikute töid.

Paraku ei tähendanud see, et toonane rahvas biblioteeki vääriliselt hinnata osanuks. Raamatukogu hävitati kolmel korral, kuni pärast moslemite vallutusretke aastal 642 m.a.j. loobuti katsetest seda taastada lõplikult.

Ülaloleval fotol: Dudley Ambrose'i loodud raamatuillustratsioon, mis kujutab Aleksandria raamatukogu põlemist 391. aastal m.a.j.

Rhodose koloss

37 meetri kõrgune koloss rajati ajavahemikul 292. aastast kuni 280. aastani e.m.a.

Ehkki päikesejumal Heliose kuju ehitamine võttis aega tosin aastat, püsis see vaid 56 aastat, kuni maavärin 226. aastal üüratu titaani kummutas.

Nüüdseks pole hiidskulptuurist järel muud kui vaid üksikud tükid jalamist, millel see oletatavasti seisis.

Suurem osa Hollywoodi tummfilme

Enamik Hollywoodi kuldajast pärinevaid täispikki mängufilme on päästmatult hävinenud. Vaid 14 protsenti aastatel 1912–1930 loodud filmidest on säilinud algses vormingus.

Seotud lood:

Kinokultuurilise pärandi kaotsimineku peamiseks põhjuseks on olnud mitterahuldavad arhiveerimistingimused.

Loe veel

Picasso maal "Le Peintre" ("Maalikunstnik")

1998. aasta teisel septembril kukkus Kanadas Halifaxi lähistel alla Swissairi reisilennuk.

Lennu 111 katastroofis hukkus 225 inimest; hävines ligi poole miljardi dollari väärtuses kalliskive ja kunstiteoseid, teiste hulgas Pablo Picasso algupärane maal.

Gustav Klimti maalid

Gustav Klimt oli kuulus Austria kunstnik, kes keskendus oma loomingus peamiselt naisekeha esteetikale.

Suurem osa tema töödest hävines igaveseks, kui natsiväed pistsid 1945. aastal põlema Immendorfi kindluse, kus talletati sõjasaagina kokku röövitud kunstivarasid.

Michelangelo "Leda ja luik"

Michelangelo kuulus töö illustreeris Kreeka müüti, mille kohaselt võrgutas luige kuju võtnud peajumalus Zeus kunagi Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Leda.

1529. aastal valminud maal läks lihtsalt kaduma; pärast 1536. aastat pole seda enam keegi näinud.

Õnneks suutis Firenze meister, manerist Rosso Fiorentino originaalist mõned koopiad maalida, kuid algupärast taiest ei asenda siiski miski.

Merevaigutuba

Omal ajal kaheksandaks maailmaimeks tituleeritud ekstravagantse kambri kujundas 18. sajandil Saksa barokkskulptor ja arhitekt Andreas Schlüter.

Kunagi Preisi kuningale kuulunud Merevaigutoa kaunistamiseks kulus rohkem kui kuus tonni merevaiku.

Viimati Peterburis asunud algupärase kurioosumi lammutasid Teise maailmasõja ajal sõjasaagi röövimise käigus laiali natsid.

Ehkki Merevaigutuba on korduvalt restaureeritud, on algupärane versioon jätkuvalt kadunud.

Ernest Hemingway esimene romaan

"Three Stories and Ten Poems" ("Kolm juttu ja kümme luuletust") oli legendaarse autori esimene avaldatud raamat.

Kolmest jutustusest kaks oli aga kõik, mis oli säilinud kõigist Hemingway varasematest kirjutistest, mis 1922. aastal Pariisis Gare de Lyoni raudteejaamas koos kohvriga ära varastati.

Hemingway ei üritanud kadumaläinud töid kunagi taastada. Varastatud tekstide hulgas oli autori Esimeses maailmasõjas kogetud isiklikel läbielamistel rajanev käsikiri, millest võinuks saada Hemingway esimene romaan.

Hiljem nentis kirjanik, et kui mälestust toonasest kaotusevalust olnuks võimalik kirurgiliselt kustutada, oleks ta kindlasti sellise lõikuse kasuks otsustanud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

REISIJUHI TOP