Kümme vaatamisväärsust, mida turistid Kuul kindlasti külastaksid

 (4)
Kümme vaatamisväärsust, mida turistid Kuul kindlasti külastaksid
Foto: (CC) WikiImages / Pixabay / NASA

Kui Kuule korraldataks turismireise, siis need seitse või kümme kohta oleksid kindlasti suure osa kosmoseturistide reisiplaanides.

Kuigi praegu plaanitakse esimeste püsiasukate saatmist Marsile, on meile hulga lähemal olev taevakeha veel täiesti asustamata ning peidab endas huvitavaid pinnavorme, mis on sama efektsed vaadata kui Suur Kanjon või mõni tuntud meteoriidikraater. Kuu on vaid 384 tuhande kilomeetri kaugusel ja kui tsiteerida klassikuid, siis tähtis on leida paat (ehk kosmoselaev), et kohale jõuda.

Seitse olulisemat vaatamisväärsust Kuul valis välja kirjanik ja kunstnik Ron Miller. Vaata tema kirjeldust IO9.com-ist. Reisijuht lisas veel paar ajaloolist kohta, mida ei maksaks tulevikus Kuule sattudes vahele jätta.

1. Peary kraater

Peary kraater. Foto: NASA
Seotud lood:

Üsna Kuu põhjapoolusel asuv 73-kilomeetrise läbimõõduga kraater on nime saanud planeet Maa põhjapooluse esimese vallutaja Robert Peary järgi. Eriliseks teeb selle sihtkoha põhjapooluse lähedus. Tegelikult ongi kraater üsna poolusel ja selle põhjas leidub veel mitmeid väiksemaid kraatreid. Põhjas on piirkondi, kuhu päikesevalgus kunagi ei ulatu ja nõlvadel kohti, kuhu päike paistab peaaegu alati. Päikeselistes kohtades on potentsiaali saada mõne esimese Kuu baasi asukohaks. Seega võib juhtuda, et nii-öelda baasjaam, kuhu reisijad Maalt kõigepealt satuvad, on kuskil selle kraatri serval.

2. Copernicus

Copernicus. Foto: NASA

Maalt vaadates asub see reisisiht üsnagi Kuu keskosas. Ron Miller nimetab Copernicuse kraatrit ilmselt Kuu ilusaimaks vaatamisväärsuseks. Kunagine 800 miljonit aastat tagasi toimunud taevakeha kokkupõrge Kuuga tekitas ligi 100-kilomeetrise läbimõõduga kraatri, millest hargnevad kuni 800 km pikkused kiired igas suunas. Inimene on siinkandis juba käinud, sest Kuumissiooni Apollo 12 meeskond võttis 1969. aastal proove ühest Copernicuse kraatrist lähtuvast kiirest. Apollo 20 pidi samuti maanduma Copernicusele.

Kui Maal tehakse reisiplaane, siis pole midagi lihtsamat, kui binokliga selgel täiskooööl Kuud vaadata ja see paik ongi näha. Kraater on eriline veel selle poolest, et selle sisemus pole kunagi täitunud laavaga. Seega keskel on kraatri sügavus mitu kilomeetrit. Maastikku ilmestavad kraatri sees mitu üle 1 kilomeetri kõrgust mäge, mis koosnevad magneesiumi ja raua ühenditest.

Loe veel

3. Pico mäetipp

Pico. Foto: NASA

2400 meetri kõrgune ja 15 x 25 km laiune Pico mägi on püramiidikujuline. Eriliseks teeb selle asumine tasandikul, kus pole eriti muid kõrgemaid pinnamoodustisi. Nime sai mägi samanimelise 3135 meetri kõrguse mäe järgi Atlandi ookeanis. Kuna hiiglaslik kraater, kus Pico asub, ujutati üle laavaga, siis laiubki ümbruses sile tasandik, millest ulatuvad välja vaid üksikud, laavast puutumata tipud.

4. Alpi org

Alpi org. Foto: NASA

Nii nagu Suures kanjonis, nii võib ka Alpi orus toimuda valguse vaatemäng. Kui maapealsed Alpid on kuni 4800 meetrit kõrged, siis kuupealsed vaid 3600 meetrit. Tegemist on suurema taevakeha kokkupõrkel Kuuga tekkinud pinnamoodustisega, mis tekkis 1000-kilomeetrise kraatri serva. Kraater on laavat täis valgunud ning seda nimetatakse Kuu "mereks".

Alpi org avastati 1727. aastal Francesco Bianchini poolt. Oru põhjas lookleb veel üks kitsam org.

5. "Sirge müür"

Rupes Ecta. Foto: NASA

Jällegi on tegemist sirge moodustisega keset tasandikku, mis on kergelt ka teleskoobiga leitav. Peaaegu täiesti sirge kaljuserv on 114 km pikk ja pool kilomeetrit kõrge. Kuu "Hiina müür" on seega servast alla vaadates üsna võimas.

6. Aitkeni kraater

Aitken. Foto: NASA / James Stuby

Kui lõunapoolkerale asja, siis Aitkeni kraater võiks olla koht, kuhu kindlasti sattuda. Omapärane on kraatri sisemine serv, mis on astmeline, moodustades huvitavaid terrasse. 135-kilomeetrise kraatri sees on hulk mõnekümnekilomeetrise või vaid mõnekilomeetrise läbimõõduga väiksemaid kraatreid.

7. Looduslik sild

Looduslik sild. Foto: NASA

Ehkki keegi pole selle laavasilla alt läbi jalutanud, usutakse ikkagi, et Kuul on vulkaanisüdamike kokkukukkumise tagajärjel tekkinud mitu sellist looduslikku silda. Nende sildade all oleks võimalik kergema vaevaga luua Kuu kolooniaid, usuvad teadlased.

(8.) Tycho

Tycho. Foto: NASA

Kui midagi Kuul ka palja silmaga märgata, siis Tycho hiiglaslik ja eemalduvate kiirtega kraater lõunapoolkeral on näha ka abivahenditeta. Nii hästi torkab see silma tänu albeedoefektile, mis tähendab, et pinnas peegeldab hästi päikesevalgust. Kiired kraatrist ulatuvad kuni 1500 kilomeetri kaugusele.

Kraatri keskelt kerkivad mäetipud ümbritsevast kuni 1600 meetri kõrgusele. 1968. aastal käis seal pinnast uurimas robotkulgur, mis leidis alumiiniumirikkaid ühendeid.

(9.) Mare Ibrium

Luna 2. Foto: NASA

Tegemist on inimkonna jaoks emotsionaalse sihtkohaga. Siin kuundus 14. septembril 1959 Nõukogude Liidu robot, mis oli esimene inimese loodud seadme maandumine teisel taevakehal. Reis Kuule kestis 36 tundi.

(10.) Apollo 11 maandumisplats

See oli esimene kord, kui inimene tõstis jala Kuule. 2012. aastal tehtud suure erladusvõimega pildid näitavad, et astronautide jäljed Kuul on endiselt olemas ja ka Tranquillitatise merele maha jäetud asjad on omal kohal. Seega võiks see paik olla inimkonna esimeste Kuu-sammude tunnistajaks ning tulevikus Kuud külastavad turistide hordid käiksid heameelega slles ajaloolises kohas ära.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare