Kuidas plaanida autoreisi nii, et teel olles ka midagi huvitavat näeks?


Kuidas plaanida autoreisi nii, et teel olles ka midagi huvitavat näeks?
Foto: REUTERS

Tehnoloogia areng on mõjutanud meie igapäevaseid harjumusi ja kasutuskogemusi. Nutiseadmete massiline levik on saatmas igavikuteele kunagi väga populaarsed autonavigaatorid.

Kui parematel aegadel olid Beckeri, Garmini ja TomTomi seadmete müüginumbrid Eestis üle 1000 seadme kuus, siis nüüd on nende asemele astunud autodesse integreeritud navisüsteemid või nutitelefonid oma tarkade ja kasulike rakendustega, kirjutab Digitark.ee.

Google Maps, Waze, Here Maps – kui vaid loetleda erinevates nutiseadmete operatsioonisüsteemides laialt levinud rakendusi.

Ainult et kõik need nutikates abimeestes olevad rakendused on mõeldud liikumiseks punktist A punkti B, lubades ka vahelepõikeid punkti C ja punkti D näol. Elik need rakendused oskavad leida kiiremat, lühimat või optimaalsemat teekonda mööda autoteid.

Ja kõik see kaunis ja huvitav, mis plaanitud teekonna äärde jääb, on reaalses elus plaanimatu. Või ehk siiski mitte.

Huvipunktide leidmise keerukus ja riskid

Kõikides kaardirakendustes võib leida tuhandeid huvipunkte (POI) riigi kohta, kus viibid. Olgu nendeks siis lisaks bensiinijaamadele ja söögikohtadele näiteks kaunid merevaated, muuseumid, vaatetornid või lihtsalt matkarajad. Teades nende nimesid, on võimalik plaanida teekond just neist punktidest lähtudes.

Seotud lood:

Alternatiivne võimalus on liikuda ühest linnast teise ja anda tööd kõrvalistuja silmadele, et see hoolega tähele paneks teeäärseid pruune osutusviitasid, mis meid ühe või teise vaatamisväärsuse juurde viivad. Ja siis loota hea õnne peale, et ei oleks tegemist esmaspäeva või teisipäevaga, mil mõningatel muuseumidel meeldib pidada külastajatevaba päeva.

Mis siis ikkagi tagab nauditava ja maksimaalselt huvitava autoreisi, kus peale rataste alla kaduva asfaldilindi ja akendest mööda vuhavate külakeste midagi nii hingele kui ka vaimule lisa saaks? Vaatame Eestis reisimise näitel, millised allikad planeerimisel abiks on.

Tee eduka autoreisi jaoks arvutiga eeltööd

Nüüd unustame kogu eelnevalt kirja pandud jutu autonavidest ning nutiseadmete rakendustest, kes suudavad meid küll õigel ajal juhendada pöörama vasakule ja vajadusel paremale, kuid esmalt tuleb ära teha suur eeltöö.

Loe veel

Alustame ettevalmistava osaga reisiks.
 Igal reisil on oma alguskoht ja kindlasti kaugeim sihtkoht. Olen paaril aastal võtnud ette automatkad piki Eesti piiri, põhimõttel, et seal, kus eelmisel aastal pooleli jäime, on järgmise aasta reisiplaanides alguspunkt.

Nii jõudsime esimesel aastal Tallinnast startides kolmanda päeva lõunaks Linnamäele ning järgmisel aastal sealt kolm päeva rahulikult edasi liikudes Audrusse. Ning kolmandal aastal Vastseliinasse.

Abiks on Google Maps, valdade kodulehed ja turismiinfosaidid

Üheks kindlaks abimeheks on hea ja korralik ülevaatlik kaart, mida kodus arvuti taga istudes kasutada. Julgen soovitada Google Mapsi kaarti: seal tekivad veidi suuremas mõõtkavas teekonda plaanides ning kaarti sirvides kaardile ka huvipunktid.

(ekraanitõmmis)

Teiseks oluliseks abimeheks on osutunud läbitavate linnade ja valdade kodulehed, kus peagu kõigil leidub täpsemat infot külalisele nii vaatamisväärsuste, majutuse kui ka söögikohtade osas. Kes siis veel omakandi vaatamisväärsusi ning mugavaid majutuskohti ja maitsvaid söögipaiku kiidab kui mitte kohalik vald ise.

(ekraanitõmmis)

Kolmandaks kohaks, kus vähemalt Eesti-reisi plaanimiseks infot leida, on Puhka Eestis veebileht!

Boonusena leiab sealt Reisiplaneerija, mille abil saab kasutusele võtta eelnevalt salvestatud reisiplaanid – Põhjarannik, Eesti saared või kui need ei sobi, saab paari hiireklikiga vastavalt oma aktiivsusele ning hobidele koostada isikliku reisiplaani.

(ekraanitõmmis)

Paberatlas on jätkuvalt reaalselt abiks

Neljandaks soovitan garaažist või kapinurgast üles otsida Regio või EOMAP-i teede atlas. Teekonda plaanides ning lehelt lehele edasi liikudes jäävad silma need toredad tingmärgid, mis tähistavad mingit hoonet, kirikut, looduskaitseala või muud vaatamisväärsust, mida reisil kohapeal lähemalt uurida.

Kui igapäevasest kasutusest on paberatlased peaaegu kadunud (v.a vanakoolimehed), siis reisi plaanimisel on neist suur kasu. Igaks juhuks tasub pilk peale heita atlase valmimisaastale, sest igal aastal lisandub kümneid turismitalusid ning uusi söögikohti.


Regio pakub lisaks Eesti paberkandjal teedeatlasele (2014/2015) ka kogu Baltikumi hõlmavat paberatlast (2015) ning kaugemaid paiku ihkavale rännumehele Euroopa teedeatlast (2014).EOMAP-i värskeim Eesti teede atlas on aastast 2014, lisaks on võimalik osta neilt nii Euroopa riikide kui ka suuremate linnade paberkaarte.

(ekraanitõmmis)

Kaartidelt leiad kõik olulisemad vaatamisväärsused, erinevad asutused, transpordiga seotud info ja palju muud. Voldikkaardi tagaküljel on ära toodud näiteks vaatamisväärsuste nimed ja erinevate maakondade kaartidel on lisaks ka maakonnakeskuste kaardid.

Nutiseadmega navigeerimine aitab plaani ellu viia

Kui eeltöö reisi paremaks õnnestumiseks on tehtud, jääb üle leitud ning kindlasti soovitud külastuspaigad kirja panna ning pöörata pilk uuesti oma nutikate seadmete poole, et kasutada neid vastavalt plaanile punktist A punkti B liikudes.


Aga alati tasub silmad lahti hoida ning mõelda oma peaga, sest vahepeal võib olla tee äärde tekkinud veel pruunikaid viitu, mis esmasel planeerimisel kahe silma vahele jäid.

Pea meeles: mõnusa ja avastusterohke matka õnnestumiseks tee ära põhjalik eeltöö, hoia sõidu ajal silmad lahti ning ära karda oma peaga mõtlemist, kui „tark mees“ pardal teise suunda kipub juhatama.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare