1. Telliskivi tänavale sööma: Vietnami köök, kohvik-mootorrattapood ja tänavatoit

Jah, see on tõesti võimalik - Kalamajas on viimastel kuudel avatud veel rida uusi kohvikuid. Lausa nii palju, et korraga soovitame ette võtta ainult Telliskivi tänava uued kohad ja muu teiseks korraks jätta. Olenevalt sellest, kumba pidi mööda Telliskivi tänavat jalutama hakata, on kas tänava alguses või lõpus, kohe Depoo Turu sissepääsu juures, kaks mustaks värvitud merekonteinerit. Vietnami söögikoht nimega Konteiner on pisike, ilmselgelt vietnamlaste mõõtude järgi ehitatud - aga seda autentsem koht. Avatakse iga päev kell 11, sulgemisaja kohta nii selget infot ei leia - ilmselt siis, kui keegi enam süüa ei jaksa.

Aga tõesti ei tasu seal kõike kolme käiku süüa, sest ainult paarkümmend meetrit mööda Telliskivi tänavat edasi jalutades leiab järgmise uue kohviku. Mitte lihtsalt kohviku - Renard müüb kohvi, saiakesi ja…mootorrattaid.
Nagu kohviku nimigi reedab, on kohvikupidamisega alustanud Eestis disainitud ja toodetud Renard mootorrataste valmistajad. Endises raudteedepoos asetsevad ruumid on otsekui kohvimetropolidest New Yorgist või Berliinist pärit – industriaalne ruum kõrgete lagede, tumedate toonide ja valge kahhelplaadist letiga, sekka natuke ka vintage mööblit. Kohviku sünni taga on kolm noort erineva taustaga kohvigurmaani, nii et kuhu iganes te Kalamajas tegelikult sööma lähete, kohvi peab jooma seal.

Tänava teise otsa, Mööblimaja parklasse, on tekkinud (ameerikalikku) tänavatoitu pakkuv Telliskivi 15.(fotol). Ehkki interjöör on üsna igav, ei ole seda kindlasti mitte maitsed. Kuidas teile meeldiks lameleib kama ja kimchiga? Meile meeldis väga. Ja kui kusagil Tallinnas burgerit süüa, siis see on see koht.

2. Kui aega ja spontaansust on rohkem: Vilniusesse boheemlaslikku Užupisse hea kohvi ja inspiratsiooni jahile

Vilniuse vanalinnast teisel pool Vilnia jõge asuv Užupis ei mahutunud arusaamatul põhjusel sel kevadel ringelnud maailma kõige hipsterilikumate asumite edetabelisse Riia Miera ieala ja Tallinna Kalamaja kõrvale. Ometigi on see hipsterite linnaosade pioneer. Selle atmosfääri on küll võimatu kuhugi edasi kanda, kuid vähemalt Užupise põhiseaduse 41 punkti on ammendamatuks inspiratsiooniallikaks kõigile, kes vajavad mõtteid, millega täita oma kodus, kohvikus või stuudios inspiratsiooniseinale riputatud tahvel.
Telegraph tegi hiljuti edetabeli 2015. aasta kõige taskukohasematest linnaturismi sihtkohtadest Euroopas ja võitis Vilnius! Maailma “säästusihtkohtade” edetabelis on Vilnius olnud kõrgel kohal alati.
Liitke siia juurde väga odavad sõidukulud Eestist ning Vilnius on vaieldamatult koht, mis pakub kõige odavamat luksulikku sügispuhkust! Transpordilt kokku hoitud raha kulutage aga linna parimas hotellis Kempinskis!
Mida seal teha? Vilnius on suurim barokkstiilis linn Alpidest põhja pool, mis on andnud talle hüüdnime Väike Rooma. Samas on Vilnius kantud küll UNESCO maailmapärandi nimekirja, ent väga väheste inimeste reisikalendrisse. Nerise ja Vilnia kallastel asuv Vilniuse vanalinn ei ole seetõttu ülerahvastatud. Ruumi on ka palju rohkem kui Tallinnas – vanalinna pindala on 3,6 km².
Vilniuse linna nimi tähendab leedu keeles väikest lainet, mis tuleneb ilmselgelt linna läbivatest jõgedest, mis väärviad kindlasti tähelepanu ja ka üle Vilna jõe jalutamist.

Vilnius.

3. Autole hääled sisse ja seiklusele Läti väikelinnadesse!
Kurzeme pärl Kuldīga
Kõigi aegade kõige ilusamaks Läti väikelinnaks on alati peetud Kurzeme pärli Kuldīgat. Üks vanimaid linnu, Hansa Liidu liige, Kuramaa Suurhertsogiriigi pealinn, jõukas keskaegne linn, mille jõukusele tegi lõpu 18. sajandi alguses Põhjasõda ja sellele järgnenud katk, kuid siis eluolu jälle taastus. Kuna ei Esimeses ega Teises maailmasõjas Kuldīga kannatada ei saanud, on linnas säilinud väga vanad ehitised, selle ajalooline keskus on suurepärane promenaad – rahulik vaatleja keskendub majade akende, uste kaunistustele ja teistele puidust nikerdustele. Kuldīga on tuntud ka kui Läti Veneetsia, sest läbi linna voolav Alekšupīte voolab otse mööda hoonete seinu.

Linnas loob erilist romantikat ka vana tellistest sild üle Venta jõe, mis on üks pikimaid tellistest sildu Euroopas (164 m) ja pretendeerib kohale UNESCO maailma kultuuripärandi mälestusmärkide nimekirjas, kuid vahetult enne silda asub kõige laiem juga Euroopas – Venta (umbes 250 m laiune ja 1,75 m kõrge), kus kevadel saab vaadata kudevate kalade hüppeid.

Maalilised väikelinnad Kandava ja Sabile
Palju väiksemad, kuid mitte vähem maalilised ja kaunid on Kandava ja Sabile Abava jõe kaldal marsruudil Riiast Kuldīgasse. Abava ürgorg sekke kallastega, paljude looduslike mälestistega, küngastega ja suurepärase maastikuga väärib iseenesest erilist tähelepanu, samuti ka selle kaldal asuv Kandava. Talsi ja Sabile tänaval, samuti Loka tänaval on säilinud ainult Kandavale tüüpiline hoonestus, aiad suletud siseõuedega, läbikäikudega, märkimisväärne on Kandava rüütlilossi võimas Püssirohutorn, kuid Kurši lossimäelt avaneb suurepärane vaade Abava ürgorgu ja vanimale maakivist sillale Lätis, sillale üle Abava.

Omakorda Sabiles on väikesele alale koondunud palju kultuuri- ja ajaloomonumente, Sabile ajalooline keskus on 15.–19. sajandi linnaehituse monument. Sabile on uhke kõige põhjapoolsema Guinnessi rekordite raamatusse kantud viinamarjaistanduse ja Pedvāle vabaõhu-kunstimuuseumi üle.

Linn üheksal künkal
Igat külalist ja linnaelanikku võlub kauni ümbrusega Kurzeme teine väikelinn Talsi. See asub üheksal kõrgendikul, kahe järve vahel. Alates 19. sajandist on Talsi ajalooline keskus vähe muutunud, linnas võib veel leida kitsaid munakivitänavaid, hoonestus paistab silma ainult Talsile iseloomulike viilkatustega hoonetega. Talsi ümbruse Põhja-Kurzeme kõrgendiku maastikud oma looduslike metsade, järskude mägede ja sügavate orgudega on nimetatud looduspargiks. Järskudel mäenõlvadel on mitmele poole rajatud suusarajad, omakorda Jāņkalni talu juurde on loodud folkloorirada. Sabile lähedal on näha ka Läti mastaapides mõjukas juga – Abava juga, mis on alati tõmmanud veeturiste.