Kas sa seda ikka teadsid: maailma suurim kosk ei asu üldsegi Venezuelas


Ühenduse National Geographic Society osutusel on maailma kõrgeim kosk Angeli kosk (hisp Salto Ángel, ingl Angel Falls) Venezuelas, kus vesi langeb alla 979 meetri kõrguselt. Kosk saab alguse lameda tipuga maakõrgendikult nimega Auyán-Tepuí („Kuradimäe“), mille püstloodis kaljuseid nõlvu on võimalik imetleda Venezuela Bolivari osariigi Canaima rahvuspargis.

Angeli kosk on nime saanud Ameerika maadeavastaja ja „võsalenduri“ (s.t väikese lennukiga metsikutes piirkondades lennanud piloodi) Jimmy Angeli järgi, kelle lennuk 1937. aastal Auyán-Tepuí lähistel alla kukkus. Koske toidab Churúni jõgi, mis kaljuseina vaevu puudutades mäe veerelt alla tulvab. Kosk on nii kõrge, et tegelikult pihustub veejuga langedes udupilveks, et pärast allakukkumist uuesti kokku valguda ja mööda oma kärestikulist sängi edasi voolata, vahendab LiveScience.

Angeli kose täpne kõrgus, mis läheneb ühele kilomeetrile, moodustub nii vahemaast, mille vesi läbib järjest vabalt langedes, kui ka kose põhjas asuvast sügavast kärestikulõigust. Kuid isegi kärestikku arvestamata, ainuüksi vabalt langeva vee 807 meetri pikkuse teekonna põhjal on Angeli kosk ikkagi rekordiliselt kõrge — kosehuviliste hallatava maailma koskede andmebaasi World Waterfall Database andmetel umbes 15 korda kõrgem Põhja-Ameerikas asuvast Niagara kosest.

Seotud lood:

Sõnade seletus
Juga – (geogr:) järsk vee langus jõesängi astangult
Kosk – (geogr:) kiire vooluga jõelõik, mille lang on suurem kui kärestikul, ent väiksem kui joal / (üldkeeles:) selle ja joa ühisnimetus
kärestik - kiirevooluline ebatasase põhjaga madal kivine koht jões
Allikas: EKI

Küll aga on Angeli kosk kõige kõrgem ainult maismaal. Tehniliselt võttes kõrgeim teadaolev kosk voolab hoopis vee all, täpsemalt Gröönimaa ja Islandi vahel. Nn Taani väina juga (ingl Denmark Strait cataract) on Angeli kosest rohkem kui kolm korda kõrgem, küündides 3505 meetrini.

Allveekose tekitab veetemperatuuride vahe kummalgi pool Taani väina. Kui idapoolne külmem ja tihedam vesi kohtub läänest tuleva soojema ja kergema veega, voolab külm vesi allapoole, sooja veemassi alla.

Taani väina kosk on rekordiline veel ka selles voolava vee koguse poolest, mida on koguni viis miljonit kuupmeetrit. Maismaal on mahukaima kose tuvastamine keerulisem, sedastab maailma koskede andmebaas World Waterfall Database, kuna puudub universaalne standard, mis ütleks, kas veekogu ikka on kosk või mitte.

Loe veel

Andmebaasis on mahukaima jõena kirjas Inga kose nimeline kärestikuala Kongo jõel. Igas sekundis voolab läbi Inga kose rohkem kui 46 miljonit liitrit vett. Kuna see pole aga eriti kõrge, ei pruugi Inga kosk muude liigitusviiside järgi üldse koseks klassifitseeruda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare