Auto rendileping sisaldab enamasti sõiduki baaskindlustust, kuid lisaks tuleb otsustada, kas võtta juurde näiteks avariikindlustus, varguskindlustus või täiskindlustus.

Lisaks on täiendavad võimalused omavastutuse määra vähendamiseks, reisijate ja pagasi kindlustamiseks või kolmandale osapoolele tekitatud kahju hüvitamiseks. Kindlustuse määrad ja katvused muudavad autorendi protsessi tarbija jaoks üheltpoolt keerulisemaks, teisalt maandavad oluliselt sõiduki kasutamisega kaasnevaid võimalikke riske ja aitavad vältida ootamatuid lisakulutusi.

Kuna allkirjastatud rendileping on ametlik dokument, mis näitab, et auto rentija aktsepteerib ja mõistab tingimusi, tasub kindlustuslepingut lugeda tähelepanelikult – võõras riigis ja liikluskultuuris ei ole avariid harvad juhtumid ning ka tahtmatult autole tekkinud kriim võib kaasa tuua rendifirmalt märkimisväärse rahalise nõude, kui rendilepingus olev kindlustus sõiduki kerevigastust ei kata. Seepärast on oluline auto enne ja pärast rendiperioodi üle vaadata ning sõidukist hea kvaliteediga fotod teha, et rendisõiduki olukord jäädvustada.

Rahvusvahelise autorendiettevõtte Budget Eesti välisbroneeringute juhi Kaisa Liivi sõnul tasub välisriiki reisides ning autot rentides lepingutingimustega põhjalikult tutvuda. “Lõuna-Euroopa riikide äri- ja liikluskultuur erineb Põhjamaadest, mistõttu on üheltpoolt lisakindlustused vajalikud, teisalt nõuavad aga lepingutingimused selget mõistmist, et tarbijale nii-öelda midagi pähe ei määritaks.

Tihti ei osata lihtsalt “ei” öelda,” rõhutas Liiv, soovitades autot rentida otse rendiettevõtetest, kel on esindused ka rentija koduriigis. “Kõigil suurematel rendiettevõtetel on ka Eestis esindus, mille kaudu autot rentides saab olla kindel nii turvalistes lepingutingimustes kui ka lõpphinnas ning kindlustuskatvuse ulatuses,” tõi ta esile.

Budget autorendi andmetel piirduvad autorentijad enamasti kohustuslike baaskindlustustega. “Avariisid pole kahjuks võimalik ette ennustada, kuid kui juht kahtleb oma sõiduoskustes või pelgab võõrast liikluskultuuri, tasub siiski sõlmida lisakindlustus, sest sel juhul on lisatasu võrreldes ootamatute kulutustega väga väike, samas on riskid oluliselt maandatud,” nentis ta ning lisas, et reisil olles rendib ta alati auto koos kindlustustega.

Mida erinevad kindlustused tähendavad?

Budget Eesti välisbroneeringute juht Kaisa Liiv selgitas, mida autorendi lisakindlustused ja seotud terminid tähendavad ning sisaldavad:

Baaskindlustus sisaldub tavabroneeringutel reeglina juba hinnas, kuid on ka erandeid. Seepärast tuleb hoolega uurida hinnas sisalduvaid detaile. Näiteks mõne rendiettevõtte broneeringutes ei sisaldu baaskindlustusi, mis tähendab, et rentija omavastutuse määr on auto väärtus. Põhjus, miks need tingimused erinevad tavalisest sõiduauto kaskost seisneb selles, et rendifirma lepingud kindlustuspakkujaga on erinevad tavalistest kliendilepingutest.

Omavastutuse määr on autorendi kindlustuslepingute puhul üldjuhul 690 kuni 2800 eurot sõltuvalt ettevõttest, riigist ja autogrupist. Superkindlustuste (täiskindlustuste) ostmine on võimalik paljudes riikides, kuid mitte igal pool ning neid müüakse ainult kohapeal rendikontoris.

Super Avariikindlustus (Super collision damage waiver - SCDW) kindlustab rendisõiduki avarii eest, kattes vajadusel auto remontimisele tehtavad kulutused ja administreerimisele tehtavad kulud. Kui rendisõidukil on avariikindlustus, siis kaetakse võimalikud remondikulud sõltumata sellest, kes on avarii põhjustaja. Samas kehtib kliendile omavastutus, mis on võrreldes avariiga kaasnevate kulutustega enamasti suhteliselt väike. Avariikindlustuse päevahind on sõltuvalt rendiettevõttest ja autost (mis grupp ja kaua rent kestab) 8 kuni 50 eurot.

Super Varguskindlustus (Super theft protection - STP) katab kahjud auto varguse korral või ka varguskatsel autole tekitatud kahjustused. Kindlustusjuhtumi puhul tuleb rentijal tasuda omavastutus. Päevahind keskmiselt 3 kuni 30 eurot.

Pagasikindlustus (personal effect protection - PEP) kaitseb ja hüvitab rentija pagasi, mis on rendisõidukis, hüvitades pagasiga seotud kulud nii vargus- kui ka õnnetusjuhtumi korral. Pagasikindlustus on eriti vajalik juhul, kui rentijal ei ole isikliku reisikindlustusega reisi vältel võetud pagasikindlustust. Kindlustusjuhtumi korral tuleb rentijal tasuda omavastutus. Kindlustuse eest tuleb üldjuhul välja käia 3 kuni 20 eurot.

Reisijakindlustus (personal accident insurance - PAI) kaitseb liiklusõnnetuse korral rendisõidukiga reisijaid, laienedes lisaks autojuhile ka kõikidele reisijatele. Mõnedes riikides katab reisijakindlustus ka pagasikindlustuse. Selline lisakindlustus maksab enamasti 2 kuni 30 eurot.

Mootorsõiduki kohustuslik kindlustus korvab kolmandale osapoolele tekitatud kahju. Kindlustuskate on riigiti erinev, mistõttu tuleb põhjalikult tutvuda lepingutingimustega.