KAHEKSA nippi igapäevaelust, mida eestlastel on aeg jaapanlastelt õppima hakata

Jaapanis elav eestlanna Liisa Berezkin pani kokku kaheksa tähelepanekut Jaapani ühiskonnast, mida võiksid ka Eesti inimesed teineteisega koos toimides arvestada.

1. Eskalaatoril ühte ritta hoidmine

Jaapanis on vasakpoolne liiklus ning see kehtib ka eskalaatorit kasutades ning isegi tänaval kõndides. Üleüldine liikumisvoolu reguleerimine muudab ka kõige kitsamates ning rahvarohkemates kohtades edasiliikumise oluliselt lihtsamaks. Loomulikult ei ole otseselt mingisuguseid reegleid, mis seda jalakäijate puhul sätestaksid, kuid ühiskondlik konsensus ning surve töötab väga hästi. Eskalaatorit kasutades seisavad inimesed vasakule, et lubada kiiremini kõndida soovivatel inimestel mööduda.

2. Järjekorda võtmine ühistranspordi ukse taga

Kuna Tokyos koos äärelinnadega elab sõna otseses mõttes mitukümmend miljonit inimest, siis võib ekslikult ette kujutada et ühistranspordi süsteem on võrdne pideva kaosega.

Kindlasti on paljud näinud ekstreemseid tipptunnikaadreid silkudena rongi topitavatest inimestest. Kuigi tuleb ette ka taolisi situatsioone, siis enamasti on Tokyo tohutu rongisüsteem viisakas ning ülimalt efektiivne.

Seda aitab selliseks muuta fakt, et rongi ootavad inimesed seisavad sisenemist oodates üksteise järel järjekorda (mis võib olla 2, 3 või isegi 4-realine). Isegi kui järjekord ulatub platvormi teise otsa, ei kaota inimesed enesevalitsust ning ootavad kannatlikult, mil on nende kord rongi peale astuda.

3. Tasuta vesi kõikides toidukohtades

Kuigi me oleme ilmselt kõik valmis aeg-ajalt maksma üle-keskmist hinda suurepärase kulinaarse kogemuse eest, ei pruugi olla mõistetav, miks peaks maksma ka toidu kõrvale joodava lihtsa vee eest. Kõikides Jaapani toidukohtades, olenemata hinnaklassist, kehtib raudne reegel, et tavaline jäävesi on iga inimese põhiõigus ning on ette nähtud ka minimaalse tellimuse puhul. Muidugi pole tegemist pudeliveega, vaid lihtsa filtreeritud joogiveega, kuid see on väga oluline täiendus. Sama raha eest, mis oleks kulunud vee ostmisele, võib peale sööki kasvõi väikese magustoidu soetada.

4. Märjad rätikud kõikides toidukohtades

Samalaadselt veega, pakutakse Jaapanis toidukohtades enne sööma asumist kilesse pakendatud antibakteriaalselt niisket salvrätikut (mõnedes kohtades ka kuuma niisket väikest froteerätikut), mis võimaldab enne ja peale söömist kiirelt käsi puhastada ning värskendada.

5. Telefoniga rääkimise keelustamine ühistranspordis

Kõikides Jaapani rongides ja bussides leidub märke, mis justkui keelaksid telefonide kasutamise. Tegemist pole siiski niivõrd karmi reegliga. Ühistranspordis ei ole lubatud (kuigi see pole otseselt karistatav, pigem on tegemist sotsiaalse ühisvastutusega) telefoniga rääkimine ja telefon palutakse seadistada hääletuks. Loomikult kui on tegemist hädaolukorraga, ei juhtu ka midagi kui telefoni teel paar tasast lauset vahetada, kuid üleüldiselt võimaldab see tava viisaka ning vaikse reisikogemuse, mis on eriti oluline pikemate vahemaade puhul. Taolises atmosfääris on mõnus raamatut lugeda, tukastada või mõtlikult aknast vaateid piiluda.

6. Androgüünsem suhtumine riietesse ja aksessuaaridesse, k.a. juuksevahendid

Nii mõneski paigas võib eest leida suhtumist, et meeste ja naiste välimus on justkui kindlalt reglementeeritud ning mehelikkus ja naiselikkus sotsiaalse normina toimiv eesmärk omaette, millest kõrvale kaldumine toob endaga kaasa naeruvääristamise ning kiusamise.

Kindlasti pole Tokyo üks nendest paikadest. Loomulikult on ka siin palju inimesi, kes soovivad välja näha naiselikud või mehelikud, kuid see on nende valik ning nende stiil, mida ei peeta kohustuslikuks kõigile.

Näiteks ei pruugi kantavad kotid meeste ja naiste puhul väga erinevad olla ning ka juuksevärvid ja muud juuksetooted on mõeldud kõigile. Inimeste stiil on nende enda asi ning tänaval kõndides ei pruugi Tokyos elav inimene karta, et teda avalikult solvataks või lausa kallale karataks.

7. Lapselikkus-mängulisus ka täiskasvanutele

Jaapan on kuulus oma animatsioonide ning paljude erinevate karakterite, mängude ning värvikirevate subkultuuride poolest. Kõik need põnevad asjad ei ole mõeldud vaid lastele ja noortele (paljud animatsioonid ongi mõeldud just täiskasvanutele).

Ükskõik millises vanuses inimene võib osta endale mänguasju, käia nädavahetusel Disneylandis või osta endale karakteri piltidega pidžaama, ilma et ta oma oste või hobisid naeruvääristamise hirmus varjama peaks.

Lõbusatel ja kirevatel asjadel pole vanusepiiri ning miks mitte nautida seda, mis teeb meele helgeks - nii võiks kirjeldada Jaapanis kehtivat mõtteviisi.

8. Lihtsa töö väärtustamine ühiskonnas

Jaapanis võib tihtipeale märgata, kuidas ka kõige lihtsamaid ja tavalisemaid töid tegevad inimesed täidavad oma ülesandeid teatud uhkuse ning väärikusega. See on võimalik selletõttu, et kõikide inimeste tööpositsioone hinnatakse ühiskonnas väärtusliku panusena.

Olgu ametiks prügikoristaja, ehituspiirkonna turvatöötaja, perrooni ülevaataja või öise vahetuse müüja - neid kõiki ühendab teadmine, et nad on oma kohal tunnustatud ja hinnatud.

Jaapani kollektiivne mõtlemine tagab selle, et kõik hiigelmehanismi mutrid veerevad teadmisega, et ilma nendeta jääks seisma terve süsteem.

Loomulikult on suureks motivatsiooniks ka piisav palk, kuid see pole ainukeseks põhjuseks, miks iga inimene võib kindel olla, et tema tegevuse peale ühiskondlikus mõttes ülevalt alla ei vaadata.