Estraveli turundusdirektori Airi Ilisson-Cruzi sõnul on tegemist piirkonnaga, mis on paljude nooremate Eesti inimeste jaoks veel avastamata, aga kuhu reisimine kogub taas populaarsust: “Olgugi, et riigid paiknevad kõrvuti, on Gruusia eestlaste hulgas populaarsem sihtkoht kui Armeenia — viimase nelja aastaga on Gruusiasse reisijate arv kahekordistunud, samas kui huvi Armeenia vastu on hakanud kasvama alles viimasel ajal.” Gruusiasse reisijad eelistavad lennusihtkohana pealinna Tbilisit, lisaks külastatakse ka Batumi ja Kutaisi. Armeeniasse sõitjad valivad peatumiskohaks valdavalt pealinna Jerevani.

Sel laupäeval toimuval reisihommikul arutlevad Armeenia ja Gruusia teemadel riikides kohapeal elanud “Minu”-sarja reisiraamatute autorid Brigitta Davidjants ja Dagmar Raudam ning noor reisisell Eliise Tiidussalu. Vestlusringi juhib Juku-Kalle Raid.

Brigitta Davidjantsi sulest ilmunud raamatus „Minu Armeenia. Aus vastus“ otsib Armeenia juurtega autor vastust küsimusele, kus vastuolulise ja kireva ajalooga esivanemate maa tema jaoks nii geograafiliselt kui ka emotsionaalselt asub. „Minu Armeenia ei asu kindlasti nüüdisaegses Armeenia vabariigis. Iga välisarmeenlase Armeenia on erinevas kohas. Mõnele on see esivanemate küla kusagil Süüria, Liibanoni või Türgi aladel. Teisele on see müütiline esimese aastatuhande Armeenia suurriik, mis kulges merest mereni. Mõnele on see praegune Armeenia, kus käiakse suure raha eest hotelliaknast Ararati mäe vaadet imetlemas. Aga kus siis on minu Armeenia?“ tegi Davidjants sissejuhatuse reisihommiku teemadesse.

Reisiraamatu „Minu Gruusia. Elu nagu mägitee“ autor Dagmar Raudam tõdeb, et Gruusias elamine ja töötamine andis talle võimaluse kogeda uuesti lapsepõlve: „Tulevase magamistoa aknast avanev hommikune vaatepilt lööb tummaks. Lillakasmustad viinamarjakobarad punakuldses koiduvalguses ning taevasse kõrguv küpressiteravik sinetavate mägede taustal olid jäänud korterit tutvustavas meilis mainimata. Tajun äkki, et kogu see aeg on väljast kostnud tsikaadide kõrvulukustav saagimine. Sellest saabki siin maal mu lemmikhelin. Kas ma juba mainisin, et õhk on sume kui samet, sõna otseses mõttes?“

Lõuna-Kaukaasias asuvaid naaberriike Armeeniat ja Gruusiat tuntakse eelkõige kauni mägise looduse, maitsvate toitude, imeliste veinide ja külalislahkete inimeste järgi. Armeenia on merepiirita ja väga mägine maa, kliima riigi eri paigus võrdlemisi erinev. Suved on seal kuivad, päikselised ja pikad, talved on suhteliselt külmad ja ohtra lumega.

Armeenia põhjanaaber Gruusia piirneb läänest Musta merega. ÜRO statistika liigitab riigi Lääne-Aasiasse, Euroopa Liit aga pigem Ida-Euroopasse kuuluvaks. Gruusiasse reisida soovitatakse kevadel, kui loodus tärkab, või sügisel viinamarjade valmimise ja veinitegemise ajal.

Kohapeal elanud eestlaste sõnul on Jerevanis ja Tbilisis üldine olustik võrdlemisi sarnane meie eluga siin, aga kui pealinnadest välja minna, siis teenuste infrastruktuur võrreldes Eestiga nii arenenud ei ole. Ka sealne liikluskultuur on meile harjumatu, seda eriti Gruusias, seega autot rentides tuleb kaaluda, kas närvi ikka jätkub. Pangaautomaadid töötavad igal pool, aga krediitkaardiga maksmine ei pruugi kõikjal olla võimalik. Inimesed seevastu on alati sõbralikud ning südamlikult abivalmid.

Eesti suurima reisibüroo Estraveli, Rahva Raamatu ja Petrone Printi korraldatav reisihommikute sari toimub kord kuus Viru Keskuse IV korrusel Rahva Raamatus. Reisihommikutel tutvustavad tuntud reisisellid uusi sihtkohti ja reisitrende ning räägivad oma kogemusel tuginedes Eesti inimeste hulgas populaarsetest sihtkohtadest. Armeenia ja Gruusia reisihommik algab 9. juunil kell 12.00. Pärast suvepuhkust alustavad reisihommikud sügisel taas uut hooaega.

Reisihommikutel osalemine on tasuta ning vestlust on võimalik jälgida ka otseülekandena Estraveli või Rahva Raamatu Facebooki lehel.