Jõulutraditsioonid, mida tasub teada teistesse riikidesse reisides
Tuleb välja, et paljudel rahvastel on seoses jõuludega mõni oma komme, mis omadele tundub täiesti tavaline, teistel aga paneb mõnikord kulme kergitama.
13 noormeest ja mädakala Islandil
Islandil on üks legend, mis räägib 13-st noormehest, kes igaüks ilmuvad kord aastas välja 13 päeva enne jõule, igaüks ise päeval. Noormeestest igaühel on isemoodi iseloom või veidrus - üks suure ninaga, teine kipub uksi prõmmima, kolmas näppab toidupottidest jääke.
Samuti jätavad nad laste sussidesse väikseid kingitusi, umbes samamoodi nagu päkapikud. Pahad lapsed aga saavad sussi sisse mädakartuleid ja karmima versiooni järgi pistetakse kõige halvemad lapsed nahka Troll Grýla poolt, kes on Yule Ladside ehk nende 13 noormehe ema.
Päev enne jõulupühi peetakse traditsiooniline Þorláksmessa – Thorlaki missa, mis on Thorlakur Thorhallssoni mälestuseks – pühaku, kes suri samal päeval 1193. aastal. Traditsiooni hulka kuulub ka mäda raikala söömine - mida mädam, seda parem. See paneb küll kogu ümbruse jäledalt haisema, kuid traditsiooni peamine mõte on pärast sellist jäledust seda enam nautida järgmise päeva hõrku jõulusööki.
Kartulisalat, vorstikesed ja jõululaps Saksamaal
Tuleb välja, et Saksamaal söövad inimesed jõuluõhtul tõelisi delikatesse - kartulisalatit vorstikesega, mis tegelikult on üks hiiglaslik frankfurter. Traditsiooniliselt minnakse peale sööki kirikusse. Paljud teevad seda siiamaani, aga noored kipuvad kiriku osa traditsioonides vahele jätma ja suunduvad otse pubisse sõprade seltsi.
Mõnedes Saksamaa osades usutakse, et Jeesuslaps saadab jõuluõhtul sõnumitooja, kes on valgesse riietatud blondi tiivulise ingli kujul ja kannab peas krooni ning käes kingitusi. Inglit kutsutakse jõululapseks. Samuti on jõuluõhtu tegelaseks Weihnachtsmann (jõulumees) – ta näeb välja nagu jõuluvana ning toob samuti kinke.
Püha Lucia päev Horvaatias
Likealocalguide-i kohalik toimetaja Zagrebist kirjeldab, et Püha Lucia päev on üks maagilisemaid päevi aasta jooksul ja sellega algab Horvaatias jõuluaeg. Vanasti ennustasid inimesed järgmisel aastal toimuvat selle järgi, mismoodi viljapõld sel päeval välja nägi. Kui nisu oli ilus, tuli järgmine aasta hea.
Jõulupühade ajal on horvaatidel teisigi vanarahva traditsioone. Näiteks kui riputad 12 päeva enne jõule soola 12-le sibularattale, paljastavad need 12 sibulatükki kuude kaupa, milline tuleb ilm järgmisel aastal.
Ennustamise traditsioonid on seotud sellega, et Püha Lucia oli nägemise pühak ja seega usuti, et ka igasuguse ettenägemise. Kuigi nime poolest võiks pidada pühakut õrnaks ja ilusaks, polevat tema ilmumine sugugi nii kaunis. Ilmutustes olevat ta riietatud üleni valgesse ning kannab käes liuda, millel asuvad tema enda silmamunad. Üks legend räägib, et ta kaotas oma silmad piinamisel, mis tegi temast märtri. Teise legendi järgi olevat ta oma silmamunad ise vabatahtlikult eemaldanud ja kinkinud need mehele, kes olevat temasse armunud tema ilusate silmade pärast. Vaid siis jäeti ta rahule ja sai hakata segamatult Jumalat teenima.
Ümberasujate kogunemised Ameerika Ühendriikides
Los Angeleses ja teistes Ameerika linnades, kus on palju ümberasujaid ehk neid, kes on sündinud ja üles kasvanud ühes kohas, aga nüüd elavad teises, korraldatakse nn "orvupühasid". Kui teised lähevad oma koju ja esivanemate juurde pühasid tähistama, siis ümberasujad kogunevad oma seltskonnaga suurele söömaajale ja vahetavad omavahel kinke. Üks selliseid pidusid on nn Valge Elevandi pidu. Igaüks toob midagi oma kodust pakituna kingiks ja ükshaaval need avatakse. Kui on sinu kord kinki avada, siis võib avamise asemel hoopis näpata kellegi teise juba avatud kingi. Kui see õnnestub, peab kingist ilmajäänu avama uue kingi või näppama omakorda kelleltki teiselt.
Jõulupuding ja paberkroonid Suurbritannias
See on kõigile teada, et traditsiooniline jõulusöök Suurbritannias on kalkun ja jõulupuding - väga magus, alkoholiga mahlane kook. Paljudel peredel on selle valmistamiseks oma retsept, mida antakse edasi põlvest põlve. Ettevalmistused jõulupudingi tegemiseks algavad juba mõned nädalad või isegi mõned kuud enne jõule - iga pereliige soovib taigna segamisel midagi. Ka on kombeks pista väike münt jõulupudingisse, mis toob leidjale õnne.
Teine tuntud jõulutraditsioon sisaldab nn jõulukreekereid (suure kommi kujulised paberist torud täidetud maiustuste, väikeste kingituste, paberkrooni ja käsitsi kirjutatud naljaga). Seda tuleb kellegiga koos tõmmata ja kelle kätte jääb rammusa sisu osa, peab terve õhtu kandma ka kreekerisse peidetud paberkrooni.
9 jõulurooga ja "puzurs" Lätis
Nii nagu enamuse jõulutraditsioonide juures, nii mängib toit ka Lätis olulist rolli. Selleks, et uus aasta tuleks hea, peab lätlaste laual olema vähemalt üheksa erinevat rooga. Paljud lätlased proovivad siiamaani sellest traditsioonist kinni pidada, mis lõpeb suure raskustundega täissöödud kõhus. Pole vist põhjust lisada, et need toidud on kõik väga toitvad. Tüüpilised road jõululaual on keedetud herned praeliha ja sibulaga, hapukapsas ning erinevad köögivilja-, liha- ja kalaroad.
Mõned lätlased hoiavad elus ka traditsiooniliste Läti jõulukaunistustega kaunistamise kommet - ‘puzurs’ (nagu Eesti jõulukroon - toim.) on geomeetriline kujund, mis tehakse õlgedest ja seotakse lõngaga kokku. Neid pole keeruline teha, kuid kokkupanek nõuab natuke kannatlikkust. Kujundite eesmärk on puhastada maja halbadest vaimudest.
Ühe traditsiooni järgi, mis on juba peaaegu välja surnud, riietutakse veidrate olendite või loomakostüümidesse ja käiakse naabreid külastamas, lauldes ukse taga laule. Külalised on alati oodatud ja nii ka lätlased on selliste saabujate suhtes väga külalislahked.
Sinterklaas saabub Hollandisse
Hollandlased peavad jõulude ajal vastu võtma lausa kaht habemikku. Jõuluvana kõrval on veel teinegi habemega tegelane, kes tuleb otse Madridist. Sinterklaas (Püha Nicolas) on laste lemmik. Ta ongi pärit 19. sajandi lasteraamatust, rännates riigist riiki ja katuselt katusele oma valgel hobusel ning sokutades korstnast kinke.
Sinterklaasi abilised - Zwarte Pietenid ongi need, kes ronivad korstnast alla ja viivad kingipaki kohale neile lastele, kes on aasta jooksul olnud head. Kui laps on olnud paha, võetakse ta aastaks kaasa Hispaaniasse, hirmutab lasteraamat.
Lapsed jätavad oma sussidesse maiustuste eest vahetuskaubaks luuletusi ja joonistusi. Sinterklaasi hobusele aga jäetakse porgand.
5. detsembril, Sinterklaasi sünnipäeval ehk ‘Pakjesavondil’ (kingiööl) saavad lapsed palju suuri kinke.
Hiljuti on aga avalikkuses tekkinud vaidlus selle üle, et Zwarte Pietenite musta nahavärvi tõttu on see muinasjutt rassistliku alatooniga, vihjates mustanahalistele kui orjadele. Kuid tegelikult on nad mustad muidugi vaid sellepärast, et peavad kostnast alla ronima.
Piilupart Donaldi multikas ja riisipuder Rootsis
24. detsembril täpselt kell kolm päeval istub pool Rootsit igal aastal telekate ette maha ja hakkab vaatama Piilupart Donaldi multikat. Igal aastal näidatakse sedasama 1958. aasta Walt Disney jõulu-eri "Kõigilt meilt kõigile teile". Seda multifilmi on näidatud ilma reklaamipausideta igal aastal samal ajal alates aastast 1959. Kui multikas kestab, vaatavad kõik seda täie tähelepanuga vaatamata sellele, et kõik on juba ammu pähe kulunud.
Teine populaarne traditsioon Rootsis on "risgrynsgröt" ehk riisipuder. Tavaliselt serveeritakse see kui jõulusöömaaja magustoit. Riisi sisse on peidetud mandel, mis toob õnne.
Eesti traditsioonid - verivorst ja sült
Pikka aega olid jõulud Eestis keelatud, kuna see oli religioosne püha ja ohuks sotsialistlikule süsteemile. Jõulude asemel kasutati uut sõna - näärid ning ametlikult nihutati pidustused aastavahetusele. Jõulupuu kojutoomine oli siiski nagu vaikne protest isegi siis, kui kuusk oli peidetud paksude kardinate taha.
Kirikus käimine pole enam keelatud ja ateistlikest eestlastest paljud käivadki ainus kord aastas - 24. detsembril kirikus. Paljud pered külastavad kalmistutel esivanemate haudasid ja süütavad küünlad.
Jõulud on igal juhul Eestis suur söömispüha. Süüakse verivorsti, sülti, ahjus küpsetatud seapraadi kartulitega ning hapukapsast. Kuigi jõuluvana näeb välja üsna samasugune kui Ameerikas, ei too ta lihtsalt niisama kinke. Tuleb laulda või luuletust lugeda, et kink kätte saada. Mõnikord on kaasas ka vits halbade laste jaoks.
