Jalgsi läbi Hispaania | Otsustasin, et kui vaja, lähen või karkudega!
Kui ma alles Portugali teed kõndisin, siis teadsin kindlalt: tahan tagasi. Valutavate jalgade kiuste tahtsin seda uuesti teha, teisi radu samuti proovida ning mis peamine, minna üksi. Esimene kogemus koos sõbrannaga kõndimisest oli olemas ja tulemuseks oli kindel teadmine: ainult ja ainult üksi saab Camino kõndimine edaspidi olema.
No äärmisel juhul oleks ma nõus oma mehega minema, aga tema ei armasta kõndimist, hakkaks juba peale tunnist kõndi vinguma ja kui ikka inimene seda ise teha ei taha, siis on väga raske nädalate pikkust rasket kõndi läbi teha. Igaüks kannatab isemoodi ja oma tujukuse või vingumisega kaasreisijate tuju ära rikkuda ei maksa.
Mida seekord teisiti teen?
Esmalt siis juba varasemalt mainitud üksinda minek. Oleks pidanud kohe esimesel korral üksi minema ja nüüdsest keeldun ma kaasa kippujatest, selles pole kahtlust.
Teiseks on mul tunduvalt parem matkavarustus, vahepeal olen omale soetanud vihmasele ilmale vastava riietuse. Karrimori kilepüksid ja jope, lisaks ka korralik ja suur vihmakeep, mis seljakotiga kandmiseks mõeldud.
Kolmandaks oli plaan ka eelnevalt korralikult treenida. Sellega läks aga pisut kehvasti. Nimelt oli mul jaanuari algul varbaküüne eemaldamise operatsioon ja selle tulemusel paranes haav 8 nädalat. Tegu pisut keerukama protseduuriga ja iga kord kontrollis käies oma tumeroosat varvast näidates küsis arst kohe: kas sa jälle kõndisid? Tavapärast 10.000 sammu ma kõndida ei tohtinud, seega ootasin aega, mil kõik korras on.
Neli nädalat enne Camino algust oligi kõik korras, arst kiitis varba heaks ja edasi polnud muud, kui uued Karrimori matkajalanõud välja võtta ning neid sisse kandma hakata. Samal päeval, kui ma tossud välja võtsin, kukkusin sõbranna juures trepist alla ning tulemuseks oli mõra teises varbas! Arsti juures öeldi, et paranemine võtab aega ja ka Google andis mõista: isegi väikese mõra puhul on paranemine mitu nädalat kestev ja peale seda ei soovitata ka pikki kõnde või jooksmist ette võtta. Aga minul oli ju Camino tulemas ja plaanitud!
Otsustasin, et kui vaja, lähen või karkudega! Ma olen kolm aastat seda reisi oodanud ja olude sunnil edasi lükkama pidanud, enam ei lükka! Karke siiski vaja ei läinud, sain hoopis ühelt sõbrannalt prooviks kõndimiskepid ja proovin nendega. Küll aga olen ma teadlik sellest, et kui mu varvas ikka valutama hakkab ja kõndimise võimatuks teeb, siis jätan ma oma Camino kõndimise pooleli. Teen seda ju enda jaoks ja enda enesetundele vastavalt.
Katsumusi tuli kohe robinal, aga minek oli kindel. Pealegi, rongipiletid Amsterdam-Pariis-St Jean Pied de Port olid ostetud, samuti lennupiletid tagasitulekuks läbi Barcelona. Aga elu eest ma ennast rebestama ei hakka, kui tervis peaks alt vedama. Peamine on minna!
Mida seljakotti pakkida?
Mida kaasa võtta? See on üks peamisi küsimusi. Kõike, mida igapäevaselt vaja läheb, tuleb ju kogu aeg endaga kaasas tassida. Ja seljakoti raskuseks soovitatakse 10% oma kehakaalust. Minu puhul siis umbes 8-9kg.
Oma esimesele Caminole mines kaalus mu seljakott 11kg, seda siis lennujaama pagasilindil kaaludes. Külma ilma riided olid mul seljas, mis tähendas seda, et palavamatel päevadel oli seljakott veelgi raskem. Ja muidugi liiter vett ka veel. Seega sai esialgseks lõplikuks kaaluks umbes 12 kg, pudinad peale.
Siin on minu esimese palverännaku pakkimisnimekiri, kuhu olen siis valusate villide ja valutavate liigestega saavutatud elutarkusega kogunenud parandused teinud:
- seljakott 40 liitrit + riidest väike kott (käsipagasiks ja niisama linnas käimiseks)
- kaelaskantav rahakott + vöökott + väike rahakott + pangakaardid + paroolikaart + sularaha
- matkajalanõud + plätud
- 3 paari matkasokke + 1 paar tavalisi sokke + 1 paar pehmeid froteesokke
- 3-4 paari aluspesu + 2 rinnahoidjat (üks sportrinnahoidja, teine tavaline)
- pikad retuusid
- pikad matkapüksid + lühikesed püksid + kilepüksid (neid mul esimesel korral polnud, nüüd on olemas)
- bikiinide ülemine osa (ühe korra läks vaja pesuruumis, kus ei olnud ei kardinat ega seina privaatsust kaitsmas)
- pika varrukaga pluus + fliis + kilekas + vihmakeep
- 3 lühikese varrukaga spordisärki (eelmine kord oli 2 spordipluusi ja 1 tavaline särk) ja 1 tavaline särk
- padjapüür (sinna siis saab riided panna ja vajadusel padjaks muuta, muidu musta pesu pakkimiseks). Ei võtnud ja ei läinud vaja ka
- pearätik + müts + suurem rätik (ei läinud vaja)+ päikeseprillid
- mikrokiust käterätik + froteest pesemiskinnas (oli kaasas ja peale paari päeva viskasin minema, pole vaja, lisaks kuivab jube kaua)
- kosmeetikakott: hambahari + mini-hambapasta + minipakendis näokreem + kätekreem + minipakendis kehakreem + deodorant + kuiv šampoon + seep/dušigeel + źiletid + küünekäärid + küüneviil + hambaniit + huulepalsam + minipakendis SPF kreem + vaseliin (Ei läinud vaja) + valuvaigistid/tabletid + haaknõelad + pintsetid + õmblemiskomplekt + käärid + tampoonid + nätsu/kurgupastille + välgumihkel. Lisan siia veel väikese pudelikese teepuuõli (väikeste haavade ja jalgade/varbaküünte desinfitseerimiseks) ja täidetava spreipudeli argaaniaõliga (aitab väga hästi päikesepõletuse korral). Samuti väikese külmageeli kuumavate ja valusate jalgade turgutamiseks.
- WC paberit 1 rull (kui paberist taskurätte on, pole vaja) + taskurätte
- Pesulõkse (olid, aga juba teisel päeval jätsin alberguesse) + mingit nööri
- kleit + ehted (äkki läheb vaja! Ei läinud, seega pole vaja)
- mobiilid + laadijad
- fotokas + laadija (seekord ei võta, pilte tegin enamasti telefoniga, seega pole vaja)
- tablett + laadija (seekord väike läpakas + laadija, sest vahepeal on vaja blogida)
- paberkujul raamat (ei võtnud siis ja ei võtnud ka praegu, ega lugemiseks eriti aega olegi, väsimus võtab maad väga kiirelt)
- prinditud bookingud esimese albergue jaoks ja rongipiletite omad, muid majutusi mul broneeritud ette pole
- kilekotte, eri suuruses asjade pakkimiseks+ minicrip kotte
- magamiskott
- pudeliavaja + lusikas + nuga + kahvel+ veinipudeli avaja (sain edukalt ilma hakkama, plastist lusikas oli abiks jogurti söömisel lõunapausil, muid nuge-kahvleid vaja ei läinud). Seekord on kaasas bambusest lusikas-kahvel ehk "spork"
- veepudeleid, 2tk (0.5 liitrised, tavalised veepudelid)
- kõrvatropid + magamismask
- MP3 mängija + laadija (ei võtnud, saab ka ilma, pisut igavam, aga sisemine monoloog ju see reisi üks olulisi asju)
- tucktape + PLAASTREID hulgim. Seekord tucktape'i ei võtnud, rullteipi ostsin hoopis jalgadele 2 rulli
- Pass + ID kaart + palveränduri pass
- Märkmik (eelmisest korrast) + pastakaid + pulmapilt sisse (et ikka saaks kõigile näidata, et mees kodus ootamas on :) Kleepsust pilt on ka juba eelmisest korrast olemas
- Taskulamp, väike (telefoni äpp on piisav, seega ei võtnud)
- Pähkli-rosinasegu snäkiks. Ei võtnud, aga matka ajal on alati pakike küpsiseid või midagi kaasas igaks juhuks, kui nälg kallale kipub ja söögikohane veel kõndida on
Eelmisest korrast õpitud:
- võtta kaasa dušigeel/šampoon väikeses täitepakendis, et kui vahepeal otsa saab, siis uus osta, täita ja ülejäänu hosteli/alberguesse jätta, keegi ikka vajab. Pole mõtet üht suurt pudelit kogu aeg kaasas tassida. Sel korral võtsin hoopiski väikeseid seepe, mis hotellidest on kaasa soetatud ja juuksed lõikasin 6 mm pikkuseks, seega šampooniga pole vaja üldse jamada ega kaasa võtta
- sama kehtib valuvaigistite ja plaastritega, ei pea kõike kohe valmis ostma, vahepeal on apteeke küll, kus varusid saab täiendada. Rullis plaaster asendab tuck teipi. Iseenesest muidugi valuvaigistid ei kaalu palju, aga natuke siit ja sealt annab lõpuks ikkagi kaalu juurde ja asjaolu, et kõike tuleb kogu aeg seljas kaasas kanda, ei kao ju kuhugi.
