Ilmarändur pihib: ma pööran pika reisi argipäevad jätkuvateks mesinädalateks, muutes seda, mis on kupli all

 (6)
Hulkurplika päevikud, 18. osa
Ilmarändur pihib: ma pööran pika reisi argipäevad jätkuvateks mesinädalateks, muutes seda, mis on kupli all
Iraanis tuleb pruudiloori asemel hoopis hijabi-laadset asja kanda, kuid mõtted selle all on ikka lillelised. Foto: Madle Timm

Reisi esimesed päevad on alati justkui mesinädalad. Kõik on uus ja huvitav, imad endasse iga keharakuga kogu informatsiooni, naeratad ja suhtled ja mõtled, et elu on ikka ilus küll. Kui löödki varba vastu katkist äärekivi ära, siis seda ei märkagi, sest „hei, vaata, kui äge lilleklump seal on!“ (Jaa, isegi täiesti tavalised lilleklumbid võivad välismaal tunduda alguses hoopis uhkemad kui Eestis…) Aga siis saabub argipäev — ja see paganama lilleklump ei lase poodi minnes teed lõigata.

Kõigepealt magad sisse, siis läheb elekter ära, ajad ketšupit valgele pluusile, hosteli administraator ei räägi inglise keelt, vihma sajab, ja sealt edasi on juba lihtne… iga väiksemgi asi, mis valesti läheb, tundub olevat suurem, kui ta tegelikult on. Hea uudis on see, et kõik on peas kinni — tuleb muuta seda, mis on kupli all! Toon mõned igapäevased näited, mis ehk aitavad elu helgemates värvides näha. Vajalik muidugi juhul, kui oled reisil kauem kui paar nädalat.

• „Takso! Taaaaksoooo! TAKSO!“ karjuvad reisi jooksul sulle tuhanded taksojuhid kõrva sisse, kontrollides kohusetundlikult sinu kõrvakuulmist, agressiivsemad neist haaravad su kotist või käest. Ei loe, et ühistransport on sageli mitukümmend korda odavam ja sul pole mingit tahtmist nendega tegemist teha (ja kui sul lõpuks päriselt on taksot vaja, siis loomulikult pole ühtegi lähedal).

Seotud lood:

Hea? Esiteks hoiad kokku kõrvaarsti visiiditasust. Su kõrvakuulmisega on kõik korras (ja kui ei ole, siis ei juhtu ka midagi hullu). Teiseks õpid erinevates situatsioonides suhtlema, ütlema kindlaid „Ei-sid“, pidama läbirääkimisi, kauplema, inimesi kiiresti lugema — selge see, sest taksojuhtide puhul on ilma naljata tegemist väga heade inimeste tundjatega. Tasuta suhtlemiskoolitus, mille lõpus võib oodata eksam (juhul, kui otsustad sõidu võtta) — hästi sooritanuna maksad õiglase hinna, kehvemal juhul rohkem. Õnneks saab korduseksameid teha üle kogu maailma.

Kui muudmoodi meelde ei jää, siis sussid tuletavad ikka meelde. Foto: Madle Timm

• Päikesekreemi uputus! Kui sa oled juhtumisi Lumivalgekese albiino versioon, siis on ka täiskuu sinu jaoks üsna piinarikas ja kõik hommikud algavad kreemitamisega, lisaks lõunad ja õhtud ja vahepalad.

Loe veel

Hea? Noh, esiteks ei põle sa muidugi ära. Teiseks, kui sa leiad saatusekaaslasest luigekese, siis on tegemist veidi nagu suitsupausiga, kus sotsialiseeruda. „Kas sul päikesekreemi on?“ küsib sõbranna ja lähete endale vajalikke kihte näkku möksima. Pealegi, kreemitamiseks pole vaja minna spetsiaalsesse alasse — Kreemisõbrad 1:0 Suitsusõbrad.

• Hosteli vannitoa põrand on kärekülm. Tipid sellest kiirelt üle, astud dušikabiini, avad sooja vee, teed juuksed märjaks. Ja siis tabab sind valgustus! Sa jätsid šampoonipudeli oma tuppa…

Hea? Ilmselt teeb see sind vaimselt tugevamaks, sest mis muud, kui kiiresti end veidi kuivemaks hõõruda, riided selga, tuppa ja tagasi. Olukord tuleb kiiresti lahendada, sest vahepeal võib keegi teine dušikabiini hõivata! Ja muidugi! Sa saad natuke end veel liigutada, lisatrenn, isegi kui see on nii väike, on alati tervislik.

• „Head aega!“ ütlemised. Olete just headeks sõpradeks saanud, teil on omad head naljad, millest keegi teine aru ei saa — oled juba kolmandas ja neljandas seltskonnas proovinud ja kui keegi ei naera, siis piinlikkusega olukorra veel piinlikuma naljaga päästnud. Nüüd on aga aeg lahku minna ja keegi teist ei tea, kas elutee teid üldse enam kokku viib.

Hea? Nojah, aga kuna keegi ei teagi, siis võib uskuda, et viib küll, maailm on üks väike pall, ausalt kah. Lisaks on teil mõlemal südametäis sooje mälestusi, mida keegi ei saa ära võtta, isegi kirurgid südameoperatsioonil. Muidugi, sotsiaalmeedias saab veel tükk aega sõprade tegemistel silma peal hoida ning kommentaarides üksteisele „inside“ naljadega piinlikkust valmistada.

• Jääd jälle (!) bussist maha ja otseloomulikult läheb järgmine alles mõne tunni pärast. Sa oled parajasti jõudnud uude riiki ja linna ning pangaautomaat ei tööta. Telefonis kohalikku sim-kaarti veel pole, aku hakkab tühjaks saama ning kell on juba peaaegu öö. Paras kompott söömiseks, eksole?

Hea? Sa saad tasuta väga hea tunni, milleks ükski professor pole osanud sind ette valmistada. Aga sa saad sellest hoolimata suurepäraselt hakkama! Saad võimaluse panna kohe oma (keha)keeleoskused proovile, küsida teed ja abi, sügava sissevaate uue rahvuse olemusse ja iseloomu (abivalmidusse, hoolivusse, sõbralikkusesse).

Madle Timm on 25-aastane Eesti tüdruk, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna. Hetkel viibib Madle Kõrgõzstanis.

Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel

blogis: https://wandersell.org/


Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/


Instagramis: https://www.instagram.com/wanderselltravels/

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare