Hulkurplika soovitab: viis filmi, mis inspireerivad sind reisima
Teine vaatus. Oled juba teel, istud lennujaamas ning aeg oleks tarvis valutult surnuks lüüa? Reisifilm.
Kolmas vaatus. Oled hostelis või hotellis, üksi või koos oma uute sõpradega, ja mõtlete korraldada filmiõhtut? Reisifilmiga on lihtne samastuda - see annab võimaluse esmalt uusi paiku läbi ekraani uudistada ning seejärel juba päriselt oma lemmiktegelaste radu käia.
Seadsin ritta viis oma lemmikut reisiteemalist filmi, millele olen kas ise juhuslikult otsa koperdanud või mida on teised rändurid mulle ühel või teisel hetkel soovitanud.
"A Map for Saturday" ("Kaart laupäevaks")
Mu sülearvuti ohkab juba üsna kuuldavalt, kui ma järjekordselt selle filmi mängima panen. Olen seda vaadanud loendamatuid kordi nii kodus, Usbekistanis rongis, Kõrgõzstanis hostelis… Täiesti vaieldamatult parim. Rändurina on mul sellega lihtne samastuda ja kohe kindlasti soovitan seda dokumentaali kõigile neile, kes alles plaanivad pikemat reisi.
A Map For Saturday on dokumentaal, mis on filmitud täielikult vaid ühe inimese, Brook Silva Braga poolt. Üle kümne aasta tagasi otsustas Brook öelda üles oma hästitasuva töökoha, pakkida seljakoti ning reisida aasta aega ümber maailma. Ta püüdis kaamerasse kõik – alates reisieelsest ärevusest, sõprade ja vanemate muretsemisest, sügavatest sõprussuhetest, romantikast kuni stressi, üksilduse ja joovastuseni. Ta lendas Ameerikast Austraaliasse, seejärel Aasiasse, Euroopasse ja Lõuna-Ameerikasse. Teel olles intervjueeris Brook teisi rändureid ja jutustab teelolemise võlusid ja valusid oskuslikult ka läbi teiste kogemuste.
"Into the Wild" ("Tagasi looduse rüppe")
Tõsielul põhinev lugu, mida on näinud küll vist kõik rändurid, kuid mis täiesti aegumatult meid ikka ja jälle inspireerib. Filmi peategelane, Christopher McCandless vastandab end tarbimisühiskonnale ja materialismile ning astub kontakti tõelise elu ja loodusega. Pärast kolledži lõpetamist rändab noormees läbi terve USA kuni Alaskani välja, kus ta peab üksinda keset karmi looduskeskkonda hakkama saama. Film on hea meeldetuletus, et selleks, et tõelist rõõmu tunda, ei pea omama palju asju, vaid elu saab ka vabamalt võtta.
Eat Pray Love ("Söö palveta armasta")
Kuigi alguses tundus see film mulle liiga suhkrune, siis tegelikult on selle taha peidetud väga jõuline sõnum. Peategelane Liz (Julia Roberts) elab pealtnäha elu, mida peetakse meie ühiskonnas ideaaliks – abikaasa, maja, särav karjäär. Ometigi polnud ta õnnelik ja julges seda ka endale tunnistada. Nii murrab ta välja oma turvalisest mullist ja oma rännakutel lülitab end esmalt Itaalia toidukultuuri nautimisse, avastab seejärel palvete jõu Indias ning leiab uue perspektiivi Indoneesias. See film on ehe näide, et kuigi teadmatus võib olla hirmutav ja käimata tee raskusi täis, siis sisemise õnne nimel tasub see siiski ära.
Mõnikord on täpselt selline tunne, et tahaks pikali visata ja filmi vaadata. Ja on hea, kui see film inspireerib hiljem püsti tõusma ja maailma avastama minema! Foto: Madle Timm
"The Way" ("Teekond")
Ma pole kunagi ise sammunud palverändurite teed, Caminot, mis viib Santiago de Compostela linna Hispaanias. Kes kord on aga käinud, tunneb filmis kindlasti ära mitmeid kohti. Film ise on ääretult emotsionaalne ning on nutma pannud ka need, kes enamasti ekraani ees pisaraid ei poeta. Kaamera jälgib Tomi, Ameerika arsti, kes lendab Prantsusmaale, et tuua ära oma õnnetuses surma saanud poja tuhk. Tema poeg suri rännakul Santiago de Compostelasse ja Tom otsustab oma poja poolelijäänud teekonna lõpuni kõndida. Läbi raskuste mõistab ta lõpuks, miks tema poeg reisimist niivõrd palju armastas.
"Before Sunrise" ("Enne päikesetõusu")
Klassika, mis samas polegi nii klassikaline. See film annab ajale täiesti teise perspektiivi – pikaajalise rändamise perspektiivi. Perspektiivi, kus päevad tunduvad kuude pikkusena ja kui sa kohtad hingesugulast, võib üks päev tunduda terve eluajana. Kaks noort kohtuvad rongis ning neil on käes vaid limiteeritud aeg, et üheskoos midagi ette võtta. Filmis käsitletakse sügavamaid elufilosoofia teemasid, mida on kindlasti huvitav jälgida ka vanematel inimestel, kes tahavad noorte mõttemaailmast paremini aru saada.
Kõik need filmid võtavad ühel või teisel moel hästi kokku selle, miks mina ja sajad tuhanded teised on otsustanud lühemaks või pikemaks ajaks teele minna. Täpsemalt sellest, miks ma ostsin endale korteri asemel seljakoti, loe SIIT.
Mis reisiteemalise filmi lisaksid nimekirja sina?
Paljud reisifilmid viivad loodusesse ja kannavad sõnumit, et vähem on rohkem. Foto: Madle Timm
Lugesid just Hulkurplika päevikute 43. osa.
Madle Timm on 25-aastane Eesti tüdruk, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna.
Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel
blogis: https://wandersell.org/
Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/
Instagramis: https://www.instagram.com/wanderselltravels/
