Halb üllatus: rendiauto tavakindlustus ei kehtigi igas olukorras


autorent
Foto: Siim Lõvi

Autot rentides tasub lisaks rendilepingule tähelepanu pöörata ka kindlustuslepingule, et veenduda selle kehtivuses erinevates olukordades. Ootamatute kulude vältimiseks tasub nõrga kindluskaitse korral küsida lisakindlustust.

Kindlustusleping on autorendi kohustuslik osa ning selle tingimused võivad erinevad väga suuresti. Tavaliselt kehtib autorendi puhul vaid kõige üldisem kindlustus, mis ei pruugi katta eriolukordades tekkinud kahjusid. Tasub täpsustada, mis saab siis, kui kindlustus ei kata autole tekitatud kahjude kõrvaldamise kulu ning millisel juhul kindlustus üldse ei kehti.

Kui on plaan sõita rendiautoga välja selle riigi territooriumilt, kust auto renditi, tasub uurida kas leping lubab seda teha ning kas kindlustus kehtib ka sellisel juhul. Seejuures reeglina võivad rendiautot juhtida ainult rendilepingus märgitud isikud, vastasele juhul muutub kindlustus kehtetuks. Täpsustada tasub ka kas autokindlustusega kaasneb ka reisijate kindlustus. Kui kindlustuskaitse on nõrk, tasub küsida lisakindlustuse võimaluste kohta.

Vastavalt sõlmitud lepingule on rendifirmal tarbija krediitkaardilt õigus võtta tasu vastavalt vajadusele. Näiteks peab tarbija arvestama, et tema arvelt võidakse broneerida lisaks kokkulepitud autorendimaksumusele ka tagatisraha juhuks, kui autoga midagi juhtub.

Seotud lood:

Kui tarbijal on pretensioone autorendifirmale ja tegelikkuses on krediitkaardilt võetud maha summasid ilma selgete põhjendusteta, tuleb ettevõttele teha koheselt kirjalik kaebus, näiteks e-kirja vahendusel. Kaebuses märkida selgelt omapoolne nõue ja lahendus olukorrale. Kaebusele ärge kunagi lisage originaale lepingust, tšekkidest vms.

Näide EL tarbija nõustamiskeskusele (ECC) Eestis saabunud kaebusest. Eesti tarbija rentis auto Kreekas ning rendiperioodi ajal kahjustas ta auto tagumist stanget. Selles osas tarbija kauplejaga ei vaielnud, sest ta oli lisaks ostnud sõidukile kindlustuse, omavastutusega null eurot (full insurance). Kuna tarbijalt võeti siiski ilma eelneva hoiatuse või teavituseta krediitkaardilt maha 385 eurot ning kirjavahetus kauplejaga ei olnud edukas, pöördus tarbija ECC poole. Pärast seitse kuud kestnud menetlust ECC Kreekaga, õnnestus keskusel abistada tarbijat raha tagasi saamisel.

Loe veel

Teine näide. Itaalia tarbija rentis Tallinnas auto. Tagastas selle kok­kulepitud kohta, kus firma esindaja vaatas auto üle ning vormistas raporti, kus fikseeriti auto korrasolek. Nädal hiljem märkas tarbija, et tema krediitkaardilt on täien­davalt maha võetud 755.58 eurot. Rendifirma põhjendas mahaarvamist auto kütusepaagi luugile tekitatud vigastuste­ga. Menetluse käigus väljastas rendifirma ka vigastus­test tehtud fotod. Tarbija väitel ei olnud saadetud fotod aga tehtud tema valduses olnud rendiautost. ECC-kes­kuste läbi viidud menetluse tulemusel tunnistas rendifirma omapoolset eksimust ja tagastas tarbijale liigselt mahaarvatud summa.

Need on vaid paar näidet sellest, kuidas ummikusse jooksnud probleemi lahendamisele ei tasu lüüa käega ning kui tarbija jääb hätta selliste vaidluste lahendamisel, tasub küsida abi. Ootamatute kulude vältimiseks tasub enne allkirjastamist tutvuda teenuse tingimustega, mis aitab välistada omapoolsed eksimused, et puhkusemälestusi ei jääks varjutama ootamatud mured.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare