See on üks Rootsi rahvusparkidest, kus on ainulaadne, üksildaste ja pidevalt muutuvate liivarandade ja -düünidega maastik, männimetsad ja rikas taimestik. Saarel elavad rändlinnud, ebatavalised mardikad ja ainult üks imetaja – jänes. Saar muudeti rahvuspargiks 1909. aastal.

Gotska Sandöni saarel on juba väga varasest ajast saadik olnud inimasustus, kuigi elanike arv ei ole olnud kunagi suur. Hallhüljeste kolooniad meelitasid saarele hülgekütid ning siinne ohtlik meri ahvatles laevavrakkide rüüstajaid.

XVII–XVIII sajandil peeti siin lambaid ja hiljem kasvatati vilja. Veel 1950ndatel elasid saarel mõned majakavahid ja nende perekonnad (ja üks õpetajanna), kuid praegu on majakas automatiseeritud ning ainuke püsielanik on saarevaht.

Saarel puudub oma sadam ning paadiühendus Farösundi või Nynäshamniga on harv ja sõltub ilmast. Saarel saab telkida või peatuda ühises onnis või majakeses. Majutus tuleb eelnevalt reserveerida.

Allikas: Dorling Kindersley „Silmaringi reisjuht, Rootsi”, kirjastus Koolibri 2012Allikas: Dorling Kindersley „Silmaringi reisjuht, Rootsi”, kirjastus Koolibri 2012