Falklandi saared - mis imelik koht see siis on, et riike tülli ajab?
Argentina peab seda põhimõtte küsimuseks - Falklandi saared on nende naabruses ja võiks seega nende riigi külge kuuluda. Vähem kui 3000 kohalikku elanikku on aga Briti päritoluga ja Argentinaga ei seo neid miski. Argentina asub neist lõppude lõpuks ikkagi 500 kilomeetri kaugusel.
Eile ja täna korraldatava referendumi tulemust pole seega just raske ette aimata. See rahvastik kavatseb püsida Briti võimu all.
Kui esimesed eurooplased saarestiku avastasid (arvatavasti hollandlased aastal 1600), siis olid need inimasustuseta, ainsaks maismaaimetajaks saarestikul oli warrah (ka Falklandi saarte hundina tuntud rebaselaadne loom), kuid see suri välja juba 19. sajandil. Küll peatuvad seal oma mereretkedel ka hülged, merilõvid ja merielevandid.
Saarestiku taimestik on sarnane teistele nn Antarktilise taimekuningriigi aladele (Patagooniast kuni Uus-Meremaani), saarestikul on kirja pandud 227 linnuliiki, loomulikult ka Antarktikalt tuntud pingviine oma viie liigiga. Eurooplased on toonud kaasa ka võõrliikidena sealses looduses laiutama hakanud rotid ja hallrebased.
Briti võimu all on see 12 173-ruutkilomeetrine kaljune saarestik olnud 1833. aastast alates, Pärast Teist maailmasõda otsustas Argentina aga mingil põhjusel (tuginedes ÜRO dekoloniseerimisprogrammile), et neil olevat õigus saartele juba 1816. aastast alates. Argentina arvates on saarestiku nimeks hoopis Malviinid.
1982. aastal okupeeris Argentina selle saarestiku, kuid Briti peaminister Margaret Thatcher saatis laevastiku oma riigi valdusi kaitsma. Argentina sõjaväehunta ei suutnud saarestikku enda käes hoida, ja kaotas seejärel üldse võimu. Kuid uuemal ajal on Argentina neelusid saarestiku järele kasvatanud naftavarude leidumine Falklandi saarte ümbruskonnas.
