Hiljuti avalikustatud Euroopa Komisjoni raportist ilmneb, et ainult kaks kolmandikku Eesti mere- ja mageveekogude äärseid supluskohti on väga hea veekvaliteediga. Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine on aga koguni 84%.

Paremad tulemused olid näiteks Luksemburgis, kus kõrgeima taseme nõuetele vastas 100% veekogusid. Lähedal olid ka puhkusereiside sihtkohad, nagu Küpros (99%), Malta (98%) ja Kreeka (97%). Eesti lähiriikides olid näitajad Eesti omadest paremad, Soomes 83%, Lätis 67% ja Leedus 86%. Kõige rohkem ametlikke veekogusid – 5518 – analüüsiti Itaalias ja seal moodustasid suurepärase kvaliteediga veekogud koguni 91% (vt graafik).

Euroopa riikide suplusvee kvaliteeti hinnates jaotati veekogud nelja kvaliteediklassi: suurepärane, hea, piisav ja halb. Terviseameti andmetel oli 2015. aastal enamik Eesti supluskohti (35) suurepärase veekvaliteediga, kaheksa hea ja kuus piisava kvaliteediga.

Eesti terviseameti kodulehel on aga pea kõikidele Eesti veekogudele hindeks pandud väga hea, kuigi Euroopa Komisjoni raportist selliseid tulemusi ei paista.

Teatavasti läheb veekvaliteet rannamõnude nautijatele suviti eriti korda. Eestis on tõeliselt hea veekvaliteediga ujumiskohad näiteks Pirita, Kakumäe ja Harku järve rand. Kehvemapoolsed veekogud on näiteks Stroomi rand, Anne kanal ja Karepa rand, mille veekvaliteet on hinnatud piisavaks.

Üldine olukord polevat halb

„See [hea kvaliteediga supluskohtade osakaal] sõltub supluskohtade üldarvust neis paigus,” märkis terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri. „Eestis on ametlike supluskohtade arv väike, iga üksik proov mõjutab protsenti, mis ei tähenda, et meie olukord oleks üldiselt kuidagi halb. On hoopis hea ja väga hea.”

Raporti tarbeks kontrolliti vett 54 avalikus supluskohas, nii randades kui ka siseveekogudes. Ametlikest supluskohtadest võetakse veeproove suplushooaja jooksul neli korda. Terviseameti selgituse järgi mõõdetakse veekvaliteeti kahe mikrobioloogilise indikaatornäitaja, soole enterokokkide ja E. coli bakterite esinemise hulga põhjal. Mida suurem on nende kahe bakteri sisaldus vees, seda suurem on tõenäosus, et vees võib olla ka inimesele kahjulikke mikroorganisme. „Mikroorganismide arv, mis võib põhjustada infektsiooni või haigust, sõltub konkreetsest mikroorganismist ja selle vormist, kokkupuute kestusest, supleja tundlikkusest ja immuunsüsteemi tugevusest,” lisas terviseamet.

Eeskujulik Väinameri

Nende bakterite sisalduse taseme ületamise tõttu suureneb ka oht nakatuda n-ö halbade bakteritega. „Juhul, kui proov on normi ületanud vähe (kuni kolm korda), siis juhitakse suplejate tähelepanu sellele, et vees võib olla suurenenud n-ö halbade mikroorganismide hulk, ning ettevaatlik tasuks olla eelkõige lastel, vanematel ja nõrga immuunsüsteemiga inimestel,” selgitas terviseamet.

Tartu ülikooli merebioloogia teaduri Andres Jaanuse sõnul on Eestis parema veekvaliteediga piirkonnad Väinameri (v.a Haapsalu Tagalaht), Hiiumaa ja Saaremaa läänerannik. Ta lisas, et suhteliselt hea kvaliteediga suplusvesi peaks olema ka kogu Soome lahe Eesti-poolsel rannikul.

Jaanus selgitas, et just selle piirkonna veekvaliteet on parem, sest seal puudub tihe inimasustus ja tööstus. Tema sõnul on Väinameres paljud näitajad isegi paremad kui Läänemere avaosas. „Seega ei kehti ka reegel, et mida kaugemal rannast, seda puhtam vesi,” sõnas ta. „Küll aga tuleb meeles pidada, et avameres mängivad rolli ka muud tegurid, näiteks kaugsaaste õhu kaudu ja merepõhjast hoovustega hapnikuvaeguse tingimustest veesambasse pääsevad toitained, eelkõige fosfor.”

Terviseamet tuletab meelde, et enne suplema minekut on võimalik ka ise mingil määral vee kvaliteeti hinnata. Vee puhtuses tuleks kahelda, kui vees on näha hulka mis tahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtavat õlikilet, vesi on läbipaistmatu, sellel on ebatavaline värvus ja lõhn või kui läheduses on võimalikke reostusallikaid, näiteks kanalisatsiooni väljalasketorusid, sadamaid, suuri farme.

Raportis sedastatakse, et võrreldes 1991. aastaga on veekvaliteet Euroopas iga aastaga paranenud. Kui praegu on Euroopas tõeliselt hea veekvaliteet 84% supluskohtades, siis veel 25 aastat tagasi oli vee kvaliteet väga hea 56% supluskohtades. Viimase 25 aasta jooksul on üha rohkem liikmesriike hakanud raporteerima oma ametlike veekogude analüüsitulemustest. „Tänapäeval, kui avalikkusel on ligipääs kvaliteetsele infole supluskohtade veekvaliteedi kohta, on neil võimalik ka rohkem aidata kaasa supluskohtade kvaliteedi parandamisele ja keskkonnakaitsele,” on kirjas raportis.

Uuringus osalesid kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki. Kokku hinnati 21 288 veekogu, millest ainult 383 tunnistati halva kvaliteediga supluskohtadeks. 69% hinnatud suplusveekogusid olid rannikuäärsed ja 31% siseveekogud.