Eestlased Pamiiri tippe vallutamas: vahekokkuvõte ehk kuhu meie kangelased juba jõudnud on

 (2)
Eestlased Pamiiri tippe vallutamas: vahekokkuvõte ehk kuhu meie kangelased juba jõudnud on
Foto: Katrin Merisalu

Eesti alpinistide grupp eesotsas Katrin Merisaluga on vallutusretkel — eesmärk on jõuda Pamiiri kahte mäetippu. Täna toome sinuni vahekokkuvõtte, mis juba tehtud on.

Tiimis 7 inimest:

Oliver
Einar
Katrin
Sven
Marie
Tannar
Ian (Kanada)

6. juuli

Kodust lahkumine: lend Istanbul - Taškent.

7.-11. juuli

Esimene aklimatiseerumine toimus FUN-mägedes. Ühel osalejal läks kott katki ja kepid ka - said asenduse. 3 ööd viibiti 3000+ kõrgusel.

11. juuli

Seltskonnaga liitusid Tannar ja Ian. Sõit Dzirgitali autoga 4 tundi. Meeleolukas vastuvõtt koos tantsu, laulu ja kaetud lauaga.

12. juuli

Kopteriga viidi seltskond Moskvina orgu baaslaagrisse.

13. juuli

Seltskonnaga liitub Marie, kes lennutatakse kopteriga kohale.

15.-17. juuli

Esimene aklimatiseerumistõus 5100 meetri peale koos ööbimisega. Katrin kukkus ja vigastas jalga - õnneks mitte midagi sellist, mis takistaks edasist tegevust. Üks grupi liige haigestus ja ei tulnud kaasa

18.-22. juuli

Teine aklimatiseerumistõus ööbimisega 5100 ja 5600 meetri kõrgusel.

19. juuli

Katrini postitus: Tõusime täna varahommikul Korženevskaja teise laagrisse 5600 meetri peale. Üks tiimiliige jäi alumisse laagrisse taastuma. See oli hea otsus, sest ka see rada oli ootamatult raske. Tõusul võtsime kasutusele kogu abivarustuse, mis meil kaasas oli - tuli shumaarida kaljudel, turnida lahtistel kividel ja ületada lõhesid. Ning just siis, kui arvasime, et raskem osa teekonnast on selja taga ja laagrini oli jäänud vaid 150 tõusumeetrit, läks asi päriselt käest ära. Avastasime end laialt lumeväljalt, mis oli ühtlaselt kaetud nii lahtiste kui kinniste lõhedega. Kuna me ei osanud arvestada, et raja läbimisega nii pikalt aega läheb, siis oli lumi selleks ajaks juba ohtlikult puderjaks muutunud ning näis, et viibime vaid meetrise lumekihi peal, mille all haigutab tühjus. Hangusime ohtu tajudes paigale ja võtsime suuremad vahed sisse. Köie olime jätnud Camp ühte, kuna eelmisest aastast oli teada, et tegu on ühe lihtsama rajalõiguga. Kui olime üle poole tunni tulemusteta ohutut rada leida püüdnud, koukisime välja raadiosaatja ja võtsime ühenduse ülemises laagris oleva vene giidide grupiga, kellest osa paigaldasid köisi juba järgmise laagrini. Kannatlik ootamine tasus ära ja päästev köis kahe mehega oli peagi kohal ja meie meeskond pääses lõpuks turvaliselt teise laagrisse. Oli see vast päev!

Loe veel

Seotud lood:

23. juuli

Puhkepäev. Katrinil kadus (pandi pihta) termos baaslaagris - Satellidi kaudu palus abi Taškendi kontaktilt, et järgmise kopteriga talle uus toodaks.

24.-28. juuli

Esimese tipu üritus - Korženevskaja, 7105 meetrit.

24. - minnakse 5100 meetri peale, ööbimine
25. - minnakse 5600 meetri peale, ööbimine
26. - minnakse 6300 meetri peale, ööbimine
27. - tipukatse, 7105 meetrit
28. - minnakse tagasi alla baaslaagrisse

Reisijuht hoiab sind kursis, mis saab edasi!

Grupi tegemistega saad end kursis hoida SIIN!

Reaalajas näed grupi asukohta SIIT!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare