Bikini atoll - 70 aastat hiljem ikka veel elamiskõlbmatu koht

 (1)

1946-1958 tehti seal 23 tuumakatsetust ja juba kümme aastat hiljem väideti, et saartele on turvaline naasta. Kuid elanike naasmine oli ebatervislik viga. Pärast tuumakatsetusi on Marshalli saarestikus asuv Bikini atoll vaid harva kaamerapilti pääsenud.

1946-1958 oli Bikini atoll üks maailma kurikuulsamaid kohti, kuna seal korraldati tuumakatsetusi, esmalt aatompommidega, 1954. aastal ka vesinikpommiga. Tuumasaaste alla jäi antud korral ka ühe Jaapani kalalaeva meeskond, millest ajendatuna jaapanlased tegid kuulsa filmi Godzilla.

Kohalikud paarsada elanikku olid tuumakatsete jalust evakueeritud, kuid 1968 kuulutas USA saared jälle elamiskõlbulikeks. See oli viga, kümme aastat hiljem saareelanike organismist leitud ebatavaliselt kõrge strontsium-90 tase sundis saared uuesti tühjaks kolima. Elanikud nõuavad tänaseni, et enne nende koju naasmist tuleks kogu saarestiku pealispind 38 sentimeetri ulatuses ära viia ja uue mullaga asendada.

UNESCO luges 2010. aastal Bikini maailmapärandi hulka huuluvaks.

Esimene läänemaailma esindaja, kes seda atolli märkas, oli 1823-1826 kolmandal ümbermaailmareisil olnud tallinlane Otto von Kotzebue. Inimesed olid sealsetel saartel elanud aga juba ligi kaks tuhat aastat. 1899. aastal loovutasid hispaanlased oma Vaikse ookeani saarestikud sakslastele, 1914. aastal võttis Bikini atolli oma kontrolli alla aga keiserlik Jaapani laevastik. USA kontrolli alla sattus ala alles Teise maailmasõja lõpus, ning 1986. aastast on Bikini atoll iseseisvate Marshalli saarte osa.

Bikini atoll Wikimedia

1946. aastal esitlesid Pariisis uut rõivamoodi Louis Réard ja Jacques Heim, olles oma ülinapi päevitusriietuse nimeks pannud Atome. Pimestatuna uudistest tuumakatsetuste kohta ristisid nad selle peagi ümber bikinideks.

Micheline Bernardini 1946. aastal bikinides Wikimedia
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare