Autoreisija üks tõhusamaid abilisi on pardakaamera

 (8)

Autoreisija üks tõhusamaid abilisi on pardakaamera
AutoreisShutterstock

Auto pardakaamera on sõidukijuhtide jaoks asendamatu abiline, eriti kui Eestist võetakse ette pikem autosõit Euroopasse. Ootamatused ei hüüa tulles ning väike seade aitab dokumenteerida liiklusõnnetusi, võtta vahele kindlustuspettureid, jäädvustada liiklusraevu, aga ka võõras riigis aset leidvaid kummalisi ja meelelahutuslikke momente.

Ka politsei on kinnitanud, et salvestistest on menetlustes abi. Hansaposti IT- ja nutitoodete ostujuht Kaimar Kiik jagab lihtsaid soovitusi, mida pardakaamerat ostes võiks silmas pidada, et mitte hiljem oma valikus pettuda.

Hind
Pardakaamerate hinnad jäävad enamasti 50 ja 300 euro vahele ning valik on lai. Reeglina kehtib põhimõte, et kallimal on nii parem kvaliteet kui rohkem funktsioone, aga igaüks peaks enda jaoks läbi mõtlema, milliseid võimalusi tal vaja võib minna.

GPS ja näidud
Praktiliselt kõik kaamerad näitavad videos kuupäeva ja kellaaega. Osadele kaameratele on sisseehitatud GPS, mis salvestab auto kiiruse ja asukohakoordinaadid video logisse. Kas seda pidada oluliseks või mitte saab otsustada juba kaamera ostja, tavaliselt teeb GPS pardakaamera 30-50 euro võrra kallimaks.

Seotud lood:

Videokvaliteet
Pisidetailide tuvastamiseks on videokvaliteet väga tähtis. Siin peaks silmas pidama kolme näitajat: resolutsiooni, kaardivahetussagedust ning objektiivi kvaliteeti. Hea videopildi saamiseks võiks resolutsioon olla vähemalt 720 HD Ready või veel parem 1080 FullHD. Kaadrisagedus võiks olla 30 kaadrit sekundis, mis tagab detailide teravuse säilimise ka kõrge sõidukiiruse juures.

Vaatenurk
Mida laiem on vaatenurk, seda rohkem jääb infot kaamerapildile. Üldjuhul piisab 120-140 kraadist, mis tuvastab ka vastassuunast tuleva auto numbrimärgi. Kallimatel kaameratel võib ulatuda vaatenurk 178 kraadini. Tasub siiski arvestada, et kaugel asuvad objektid jäävad pildile mõnevõrra moonutatult.

Salvestus ja kiirendusandur
Salvestamise vaates saab jagada pardakaamerad kolmeks.
- Odavatel pardakaameratel puudub video ülesalvestuse võimalus ehk mälukaardi täitudes uut infot peale ei salvestata.
- Mõnevõrra kallimatel kaameratel on ka salvestamise funktsioon ning kaardi täitudes hakatakse vana infot üle kirjutama.
- Osadel ülesalvestamise võimalusega kaameratel on G-sensor ehk kiirendusandur, mis tuvastab järsu kiirusemuudatuse või kokkupõrke ning tõstab pärast filmimise lõpetamist ohuolukorraga videoklipi eraldi kausta, kus seda üle kirjutada ei saa. See tagab, et tähelepanu nõudvad videod on alati vajadusel käepärast. G-sensori olemasolul tuleb selle tundlikkust ise timmida, et kõiki pidurdusi ja aukudest läbisõitmisi ei peetaks säilitamist vajavaks informatsiooniks. Osad mudelid suudavad registreerida ka oma sõidurealt kõrvalekaldumisi ja eessõitvale autole liiga lähedale jõudmist ning juhti hoiatada.

Loe veel

Öine pilt
Suur osa õnnetusi juhtub pimedal ajal. Kui kaameras on kasutatud LED-valgustit, siis peegeldub auto esiklaas salongi tagasi ja suurt kasu öisest filmimisest pole. Pimedas salvestamiseks on parimad infrapunalampidega ja võimalikult suure sensoriga kaamerad.

Liikumisandur
Liikumisanduriga kaamera hakkab sõitu alustades automaatselt salvestama. Samuti tuvastab andur liikumise pargitud auto juures ja filmib üles auto ees askeldavad inimesed.

Mälukaart
Olenemata sellest, kas kaamera on soodne või kallis, peab mälukaart olema mahult suur ja kiire. Soovitatav on valida 16 GB või suurem kaart, siis pole ohtu, et liiklusõnnetusele eelnev videolõik kohe üle kirjutatakse. Liikuvat pilti salvestatavate kaamerate puhul on oluline ka mälukaardi kiirus, mälukaardi klass võiks olla vähemalt 10. Aeglase mälukaardiga võib tekkida olukord, kus salvestatavat videot ei suudeta piisava kiirusega mälukaardile talletada ja videoregistraator võib salvestada failid vigaselt või seade sootuks kokku joosta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare