AUSTERLANE EESTIST: Stereotüüp, et eestlane on kuri, ülbe ja ei taha suhelda, ei vasta tõele

 (15)
AUSTERLANE EESTIST: Stereotüüp, et eestlane on kuri, ülbe ja ei taha suhelda, ei vasta tõele
Clara Tartu Raekoja platsilErakogu

Austriast pärit Clara veetis vahetussemestri Tartus ja pani kirja oma kogemused Eestis oldud ajast. Samuti külastas Clara erinevaid Eesti linnu ja võttis osa mitmetest üritustest.

"Ma veetsin Eestis ühe semestri Erasmuse programmi raames ja õppisin Tartu ülikoolis. Tahes-tahtmata paneb vahetusaasta võrdlema elu Eestis ja minu kodumaal Austrias. Ma ei kirjuta ainult sellest, mis mulle Eesti juures meeldis, vaid toon välja ka mõned veidrad küljed.

"Mida sa Eestis teed?" oli üks esimesi küsimusi, kui alustasin enda vahetussemestrit Tartus. Meil Austrias ei ole ettekujutust Eestist ja eestlastest: üldiselt teavad inimesed vaid seda, et Eesti on Balti riik, kuid sellega asi piirdub. See on aga üks põhjustest, miks ma otsustasin viis kuud oma elust veeta just Eestis - see riik tundus müstiline ja põnev.

Keskkooli päevilt meenub mulle ühe klassikaaslase esitlus, milles ta mainis, et Eestis on igal pool traadita internet. Suureks üllatuseks see nii oligi. Kuigi internetiühendus tõrkus ühiselamus pidevalt, siis peamiselt kõikjal mujal oli saadaval hea kvaliteediga internet. Minu kodulinnas on interneti kättesaadavus küll väiksem, kuid kooliga seotud asutustes on see küllaltki hea.

Ma saabusin Eestisse jaanuarikuus ja siinne kliima oli minu jaoks ootamatult külm. Selle tegi tasa aga imeilus loodus ja kena ülikoolilinn Tartu, millesse ma kohe armusin. Mäletan esimest korda, kui nägin Tartu Raekoja platsi: see oli lihtsalt imekaunis kõikide oma tulede, valge lume ja jõulukaunistustega. Peale nelja kuud algas pimedus ja külmus muutuma stressirohkeks. Eriti hästi mäletan 10. maid, kui Tartut tabas lumetorm. Tundsime end sõpradega õnnetuna, sest olime kaua suve tulekut oodanud ja siis äkki jälle see lumi. Vahepeal mul oli isegi tunne, et elan siin üksi, sest õue minnes olid tänavad hallid ja inimtühjad. Justkui mitte kedagi ei elaks siin linnas.

Seotud lood:

Eriti meeldisid mulle aga erinevad üritused, mida Tartus korraldakse. Minu kodulinnas Grazis korraldatakse ka mitmeid üritusi, kuid mitte nii palju kui Tartus. Sügavaima mulje jätsid mulle Tartu Tudengipäevad, mis toimusid maikuu alguses. Olenemata sellest, et õues oli küllaltki jahe, võtsid nii paljud inimesed üritusest osa. Samuti oli minu jaoks hämmastav, et päeva alguses pandi igasugused putkad ja majakesed ürituse tarvis püsti ning päeva lõpuks võeti need maha, et järgmine päev need uuesti üles panna. Minu kodulinnas jäetakse kõik lihtsalt üleööks välja.

Loe veel

Inimesed on uurinud minu käest, kuivõrd erinevad on hinnad Eestis ja Austrias. Oma kogemuste põhjal peaksin ütlema, et suhteliselt samad. Tore üllatus oli aga erinevate Saksamaalt pärit toodete rohkus Eesti poodides, mis tähendab, et ma ei pidanud oma söömisharjumusi väga palju muutma. Kui keegi uurib, milline on eestilik praad, siis ma ütleksin, et kartuliga. Väga tihti oli pool praest kartul. Pole ka ime, sest kartul maksab Eestis nii vähe.

Lisaks meeldis mulle väga Tallinna ühistranspordisüsteem. Eriti tõsiasi, et see on tallinlastele tasuta. Ma arvan, et inimesed eelistavad seetõttu rohkem kasutada ka ühistransporti ja vähem autot. See on keskkonnasõbralik, mis on igati positiivne. Grazis maksab aga bussipilet, millega võib linnas tund aega ringi liigelda, 2.20€ ja hinnad tõusevad iga aasta. Pole siis ime, et suurem osa eelistab autoga sõita, kuid selle tõttu on suured liiklusummikud ja linnaõhk saastunum.

Tartus ei kasutanud ma ühistransporti kordagi, sest linn on küllaltki väike ja igale poole oli jala lähedal minna. Küll aga sõitsin ühe korra bussiga Tallinnasse ja Vilniusesse. See oli samuti väga mugav ja piletid olid üsna mõistliku hinnaga. Samas tasub aga mõnede busside puhul alati mitu korda sõiduplaani vaadata, sest see ei pruugi alati tõele vastata: näiteks läksin üks kord bussiga Kastresse ja internetis olnud sõiduplaan ei sobinud peatuses olevaga.

Mind hämmastas ka Eesti ID-kaardi süsteem ja selle laiaulatuslikus. Näiteks oli minu jaoks täielik üllatus, et Eestis saab ID-kaardiga hääletada ja palju muudki teha. Meil Austrias käib kõik ikka vanamoodi ja iga asja jaoks on paberitöö. Samas pani mind aga ID-kaardi multifunktsionaalsus mõtlema, et mis siis, kui inimene oma ID-kaardi ära kaotab. Äkki kasutab keegi seda kurjasti ära ja lõppude lõpuks on kahju suur. Seetõttu eelistan võib-olla meie vanamoodsat süsteemi Austrias.

Tore üllatus oli ka eestlaste ülihea inglise keele oskus. Peaaegu igaüks oskas inglise keelt ja mõned isegi saksa keelt. Enne Eestisse tulekut olin veidi murelik, et võib-olla on suhtlemine raskendatud, kuid tegelikkus oli hoopis vastupidine. Samuti ei vasta tõele stereotüüp, et eestlane on kuri ja ülbe ning ei taha suhelda. Võib-olla on eestlased esmapilgul veidi häbelikud, kuid kui nendega suhelda, avastad enda jaoks väga meeldivad vestluskaaslased.

Kokkuvõttes võin öelda, et nautisin oma vahetussemestrit Eestis väga ja ma olen äärmiselt tänulik oma Eesti sõpradele ning teistele välisüliõpilastele, kellega Tartus tuttavaks sain. Inimesed olid nii sõbralikud ja Eesti linnad imekaunid, rääkimata loodusest. Kindlasti tulen siia veel ükspäev tagasi."

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare