Jõulupühal piparkookide söömise keeld

1644. aastal keelas Oliver Cromwell Inglismaal jõulude tähistamise, sest ta pidas seda jaburaks ettevõtmiseks. Paljud jõuludega seotud asjad said ka seadusega keelatud. Nende hulgas mitmed jõuludega seotud maiused. Kuid seda vaid 25. detsembril. Muul ajal on piparkookide vitsutamine lubatud.

Veider on see, et keegi pole algatanud määrust, et Cromwelli vastuolulist seadust tühistada, sest praegu kõik inglased, kes jõulude ajal piparkooke nosivad, sooritavad tegelikult kuriteo ja politseil oleks täielik õigus neid trahvida.

Vaalade puudutamise keeld

Lisame otsa ka teise üliveidra Suurbritannia seaduse: kõikide delfiinide, vaalade ja teiste meres elavate imetajate puudutamine, kes on kolme miili raadiuses Suurbritannia rannikust, on seadusega keelatud. Kuid seda mitte loomakaitse seisukohalt, vaid sellepärast, et seal riigis peetakse neid loomi kuninganna eraomandiks. Seega, püüdke palun kiusatusele vastu panna. Pole ka kuulda olnud suuri probleeme delfiinide näperdamisega.

Uppuja päästmise keeld

Idamaade teistsugune maailmavaade ei ole ka seadusi puutumata jätnud. Hiinas jõus olev seadus ütleb, et uppuja päästmine on keelatud tegevus. See seadus on seotud idamaade uskumusega, et igal inimesel on oma saatus ja inimese asi pole sellesse sekkuda. Skeptikud seda seost loomulikult ei usu ja väidavad, et see on lihtsalt valitsuse labane püüd leida viise, kuidas rahvastikuarvu kontrolli all hoida.

Raudteejaamas suudlemise keeld

Suudlemine on raduteejaamades keelatud nii Prantsusmaal kui ka teatud jaamades Suurbritannias. Seadus võeti vastu 1910. aastal, kus prantslaste tõttu, kes on rahvusvaheliselt tuntud kirglikud armastajad, jäid paljud rongid oma graafikust maha, sest paarikesed ei suutnud lihtsalt oma suid üksteisest eemal hoida. Seega polnud valitsusel muud valikut, kui keelata platvormidel suudlemine. Kompromissina loodi jaamadesse spetsiaalsed musitamise alad. Kes aga Prantsusmaal käinud, teab, et seda seadust ei järgi isegi jaamaülemad ise.

Tuvide toitmise keeld

Kes iganes on käinud Veneetsias 10 aastat tagasi ja läheb sinna nüüd, märkab, et linna endine turismimagnet on kadunud. Kadunud on tohutud tuvide parved linna keskusest, ja püha Markuse väljakult ja seda sellepärast, et linnavalitsus keelas linnas tuvide toitmise ja seda keeldu jälgitakse ülima rangusega. Põhjus lihtne — kus on palju tuvisid, seal on ka palju sellist, mis linna hindamatu väärtusega ausambaid ja arhitektuuriväärtusi katab. Ühel hetkel elas linnas hinnanguliselt 130 000 tuvi ning ühe tuvi järelt koristamine läks linnal maksma keskmiselt 20 eurot aastas.