Magnethõljukronge on Jaapan juba kaua üritanud müüa suurriikidele, kus see võiks hiigellinnade vahelisi vahemaid läbides tuua sadade kilomeetrite kaugusel asuvad metropolid ajalises mõttes nii lähedale, et ühest linnast teise saaks näiteks mõistliku tööleminekuajaga.

Maglevi rongid ehk magnethõljukrongid alustavad nagu tavalisedki rongid ratastel, kuid vajaliku kiiruse saavutamisel liiguvad edasi magnetpadjal hõljudes. See vähendab hõõrdumist ja aitab saavutada suuremaid kiiruseid.

Firma Northeast Maglev soovib ehitada 10 miljardit dollarit maksma mineva magnethõljukrongide liini Washingtoni ja Baltimore´i vahele. Jaapani valitsus omakorda lubab projekti toetada poole eelarve ulatuses ehk 5 miljardi dollariga. Jaapan loodab niimoodi USA turul Maglevi tehnoloogiaga jala ukse vahele saada, sest järgmistes plaanides on pikendada magnethõljukrongide raudteed Washingtonist New Yorki.

Baltimore´ist Washingtoni lüheneks rongisõit tunni asemel 15 minutile, Washingtonist New Yorki aga kuni 40 minutile. Praegu kestab kiireima Amtrak Acela Expressiga sõit kahe metropoli vahel 170 minutit.

Kui Eestis on põhiküsimuseks kiirrongiliini rajamisel saanud looduskaitseteemad ja võimalike reisijate vähesus, siis USA-s on praegu põhiprobleemiks ülitihedalt asustatud piirkonnas vajalike maade kättesaamine. See läheb kiirrongi vastaste sõnul ülikalliks ja kohati on võimatu nii kiire rongi trassi jaoks kätte saada sirgjoones kulgevaid trasse.

Eelmisel nädalal sai aga Jaapanis Central Japan Railway Co., mis opereerib sealse kiirrongivõrguga Shinkansen, valitsuselt heakskiidu ehitada magnethõljukrongidega raudtee Tokyost Nagoyasse, mis võib hiljem pikeneda ka Osakani. Rongid tõstetakse betooniga kaetud juht-tee kohale, et saavutada lõppkiiruseks kuni 500 kilomeetrit tunnis.