Selleks sobis ajutise kodumajutuse portaal Airbnb hästi: igaüks võib vaba tuba oma elamisest või terve tühjaks jäänud korteri üürida välja neile, kes linna külastavad. Tehingust võidavad mõlemad: reisisell saab end soodsalt kohaliku elaniku rolli asetada ja kellegi kodus elada, üürile andja aga pistab taskusse renditasu. Pärast kirjutavad teineteise kohta arvustusi. Et kas ilmus õigeks ajaks kohale (võtmeid üle andma näiteks), kas oli sõbralik, kas korter oli puhas ... Igati vahva mõte!

Nagu jagamismajandusel põhinevad taksoäpid Uber ja Taxify, peaks ka Airbnb tuluahelast välja lõikama üleliigsed kasusaajad, näiteks administraatorid, raamatupidajad, hotelliomanikud – niimoodi maailmas aina enam leviv inimeselt inimesele skeem ette näeb.

Riik saab samuti oma osa: Airbnb kui ettevõte tasub käibemaksu ja selle kasutajad, eraisikutest üürile andjad (peaks ideaalis) tasuma tulumaksu.

Aga päris nii ei läinud.

Turistid lausa nõudsid kodusid

Neli aastat tagasi ei olnud portaal veel eestlaste seas levinud. Mihkli sõnul kasutas tollal Airbnb’d elukoha välja rentimiseks Tallinnas paarsada inimest. Nüüd on ainuüksi Tallinnas 1378 kodumajutuse võimalust.

Ja see kasvab mühinal. Veebiplatvormil oli selle aasta algul lausa kaks korda rohkem kasutajaid kui mullu samal ajal.

Kui Mihkel Randrüüt reisilt naasis, saabus tema postkasti ikka veel päringuid turistidelt, kes otsisid Tallinnas soodsat öömaja.

Mihkel rentis oma Uues Maailmas asuvat kodu edaspidigi välja võttis vanalinnas üürile veel ühe korteri, mida hakkas Airbnb kaudu välja rentima (ise elas siin-seal). Üks öö Tallinna südames võib maksta umbes sada eurot, aga kui seltskonnas on näiteks neli inimest, maksab igaüks vaid 25 eurot – pole paha keskaegses linnas ööbimise eest!

Kui soovijaid jagub (ja neid jagub, kui korter asub kesklinnas), võib Airbnb kasutaja teenida üle tuhande euro kuus. Ainult koristama peab külaliste järelt ise ja vahel jalutab mõni suveniirina kaasa haaratud padja või vaasiga minema.

Mihkel võttis veel kortereid üürile ja nii ta läks.

Neli aastat hiljem kuulub talle Eesti suurim kodumajutusteenuse ettevõte Tallinn & Riga City Apartments. Mihkel haldab kahe partneriga 57 korterit Eesti ja Läti pealinnas. Ükski neist elupaikadest ei kuulu neile, vaid omanikele, kes lubavad ettevõttel korterite eest hoolitseda ja neid ajutiselt välja üürida.

Tallinnas rendivad nad Airbnb kaudu 44 korterit. Ettevõttes töötab 15 inimest, neist üheksa on koristajad.

Ela diivanil, püramiidis, päästejaamas

Kuigi Mihkli ettevõttel on Tallinnas enim Airbnb kortereid, ei ole tema skeem midagi enneolematut.

Ekspress kaardistas kõik Eestis Airbnb kaudu rendile antavad majad, korterid, toad ja voodid. Tallinna kesklinn paistab kaardil nagu leetrites: vaba pinda, kus kohalikud veel elama mahuks, nagu polekski.

Keskmine Airbnb öömaja hind Tallinnas on 78 eurot. Mõni üürib 13 euro eest välja diivanit elutoas, mõni üürib välja suvilat Hiiumaal või püramiidmaja Püramiidikülas. 150 euro eest saab ööbida Vilsandi päästejaamas. Paljud pärnakad rendivad suvel välja vabu tube oma korterites.

Ligi pooled kasutajatest rendivad välja enam kui ühte korterit või tuba. Need ei saa olla kellegi kodud, vaid spetsiaalselt väljaüürimiseks loodud disainkorterid. Või äkki keegi elabki kümnes korteris korraga?

Airbnb platvormi lõid kaheksa aastat tagasi Räniorus 27aastased
Joe Gebbia and Brian Chesky, et igaüks võiks oma kodus voodi või toa välja üürida. See pidi olema täiesti uutmoodi reisimise kogemus. Mehed nuputasid kaua, kuidas veenda inimesi võõras voodis magama. See mõte tundus tollal absurdne. Airbnb reklaamiklipid kuulutavad: „Ära külasta Pariisi, ela seal!“ või „Maga nende voodites, et saaksid näha nende unenägusid; istu nende laudade ääres, et saaksid tunda nende maitseid.“

Nimi Airbnb ehk Airbed and Breakfast (tõlkes Madrats ja Hommikusöök) tuleb täispuhutavatest madratsitest, mida asutajad oma elutoa põrandal välja üürisid, pakkudes lisaks hommikusööki... LOE EDASI