Enam kui 5,5 miljonit inimest maailmas sureb õhureostuse tulemusel aastas, enamik nendest langeb just Hiina ja India arvele. Ja kuigi Hiina on tasapisi ärkamas suure keskkonnaohu peale, ei tähenda õhureostuse statistliline vähenemine veel seda, et olukord lahenenud oleks. Hiinas tuleb üha sagedamini ka ette, et koolid peavad õppetöö katkestama sudu tõttu.

Hiinas sureb rikutud õhu tõttu aastas 1,6, Indias 1,4 miljonit inimest. Vaid kõrge vererõhk, halb toitumine ja sigaretid tapavad tänapäeval rohkem inimesi kui õhureostus.

Uurimustes võrreldi seost õhusaaste ja inimeste tervise vahel maailma 188 riigis, aastail 1990-2013. Ilmneb, et lausa 85 protsenti maailma rahvastikust elab piirkondades, mis ületavad WHO hinnangul puhta õhu piirmäärasid, seega enamik meist kannatab ühel või teisel määral ka õhusaaste tõttu.

Olukord siiski paraneb

Tõsi, kui võrrelda WHO andmetega 2012. aasta kohta, siis 5,5 miljonit hukkunut näitab siiski vähenemise märke. 2012. aastal hukkus õhureostuse tõttu seitse miljonit inimest.

Hiina õhku rikub ennekõike nii elamute kui ka tehaste kivisöega kütmine, ainuüksi see põhjustab 360 000 surmajuhtu.

Sudu Pekingis

Indias on aga kombeks põletada kodustes küttekolletes lisaks puidule ka sõnnikut ja teraviljajääke, mistõttu siseruumides põhjustab õhusaaste isegi rohkem surmajuhte kui väljas.

Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul ei tohiks õhusaaste ületada 25 mikrogrammi osakesi kuupmeetri kohta, Pekingis ja New Delhis küündib see aga enam kui 300 mikrogrammini, ehk 1200-protsendiliselt norme ületades.