Ateena Foto: Wikimedia


1. Akropol, Ateena, Kreeka
Selle betoonidžungli kohal, mis kujutab endast tänapäeva Ateenat, kõrgub „püha kalju”, mida kroonivad kolm templit 5. sajandist eKr. Seda paika külastab aastas kolm miljonit turisti. Kui olete siin esimest korda, alustage suurimast ja muljetavaldavaimast – Parthenonist. Seda templit, mida toestavad 46 dooria sammast, peetakse klassikalise arhitektuuri mõjukaimaks ehitiseks. Kindlasti tasuks jalutada Akropoli jalamil ka õhtul, sest kuldses valgusvoos on see paik hunnitu.

LOE VEEL: TOP 3 kohta suviseks linnapuhkuseks, kuhu Tallinnast otse saab

Akropoli uus muuseum

Muuseum avati 2009. aasta juunis. Kerge ja õhulise klaasist ja betoonist hoone projekteeris Šveitsi arhitekt Bernard Tschumi. Siin eksponeeritakse muistseid ja antiikaegseid leide Akropolilt, nt antiikinimesi kujutavaid väärikaid kujusid ja elutruusid loomakujulisi kivinikerdusi. Kõige ülemisel korrusel saab näha marmorist friisi, mis kaunistas kunagi Parthenoni ülaosa. Umbes pool sellest ekspositsioonist on algupärane, ülejäänu aga valgest kipsist koopia. Puuduolevad osad teisaldas 1801. aastal lord Elgin ning nüüd võib neid näha Londonis Briti muuseumis. Kreeklased on juba aastakümneid soovinud neid tagasi saada ning loodavad nüüd, et see häbematu ekspositsioon veenab viimaks britte puuduolevaid osi tagastama. Kolmandal korrusel on keskööni avatud ka suurepärane restoran.

Hagia Sofia Foto: Shutterstock

2. Hagia Sofia, Istanbul, Türgi
Autor: Ivan Lavrentjev
Kunagise Konstantinoopoli ehk tänapäeva Istanbuli Hagia Sophia (st Jumala tarkuse) kirik on korraga vaimustav pühakoda ja muuseum, millel on rääkida tuhandeid lugusid.
Rajatise algusaasta määramine on keeruline: varem samale kohale ehitatud kirikud on maha põlenud või on vallutajad neid lammutanud, seega peetakse arvestust 537. aastast alates, kui esimene basiilika valmis sai. Legendi järgi ilmus see unes mõjuka Bütsantsi keisri Justinianuse silme ette. Ehituseks kulus ohtralt ressursse, kuid keiser ei teinud sellest välja – ta kutsus oma pealinna Uueks Jeruusalemmaks ning seega ilmselt oli mõttelises võistluses Esimese templi ja kuningas Saalomoniga. Ehituses on kasutatud palju materjale, mida toodi mujalt – Justinianuse Ida-Rooma oli oma aja mõjukaim ja suurim riik maailmas ning vajalike marmori ja porfüüri tüüpide leidmine ning kohale toimetamine polnud probleemiks. Sisekujunduse juures on kasutatud kalleid metalle ja kivisid. Esialgne plaan nägi ette, et mõned hoone osad kaetakse kullaga üle. Ehitus polnud mitte üksnes arhitektuuriliselt keeruline, vaid ka ülimalt kiire – kirik sai püsti kõigest viie aastaga (võrdle kuulsat Sagrada Família kirikut Barcelonas, mis peaks lõplikult valmis saama 2026. aastaks).

Matterhorn Foto: Reisifoto 2017


3. Matterhorn, Šveits

Matterhorn ehk Cervino (vastavalt saksa ja itaalia keeles) on mägi Penniini Alpides Šveitsi-Itaalia piiril, mille meeldejäävat kuju teavad ilmselt kõik. Mäe kõrgus on 4477 meetrit.

Esmavallutusel 14. juulil 1865 hukkus seitsmest mägironijast neli. Järgneva 130 aasta jooksul on Matterhorn nõudnud üle 500 ohvri ja on üks surmatoovamaid tippe Alpides.

Nii et vaadake eemalt!

Island Foto: Shutterstock


4. Island ja virmalised

Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika ja Euraasia laama piiril. Antud laamad eralduvad üksteisest aastas ca 2cm! Islandile kõige lähemal, 290km kaugusel, asub Gröönimaa ning Norra asub lausa 970km kaugusel. slandil kokku elab vaid veidi üle 320 000 elaniku (ehk siis asustustihedus on 3,2 inimest, Eesti 29 inimese kohta, ruutkilomeetril.)

Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest, liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Liiv on Islandil kõikjal must, mis näeb väga eksootiline välja... küll oleks hea seal peesitajatel päikest püüda! Mägede vahel sõites tekib tunne, nagu oleks jõudnud Kohtla-Järvepiirkonda, ümbruses olid justkui värsked tuhamäed!

Ent sellel karmi loodusega saarel, kus on raske ringi liikuda, on tugev külgetõmbejõud aastaringselt. Just pimedam aeg on meeletult ilus siis, kui juhtute kohale juhtuma virmaliste sähvimise ajal.

Punane väljak Moskvas. Foto: Scanpix, REUTERS

5. Punane välja, Moskva

See on avalik väljak, mis alates oma sünnist 15. sajandi lõpus on näinud nii hukkamisi, kroonimisi kui ka külma sõja aegseid sõjaväeparaade. Punane väljak on koduks Lenini hauakambrile (avatud 10.00–13.00, E ja R suletud, sissepääs tasuta) ja Vassili Õndsa katedraali psühhedeelsetele sibulkuplitele. Samuti külgneb see suure GUMi kaubamajaga. See on koht, kus nüüdisaegne Venemaa kohtub oma värvika minevikuga.
Vene riigivõimu kantsi Kremli (linnuse) ajalugu ulatub tagasi 1156. aastasse. 15. sajandi lõpus kutsus tsaar Ivan III itaalia arhitektid juhendama suurejoonelist taasehitustööd, mille hulka kuulus ka silmatorkava viimistletud palee ehitamine.

Vaikuses Foto: Reisifoto 2017


6. Pisa torn, Itaalia
Autor: Kristina Mänd
Marmorist kellatorni ehk kampaniili ehitamist alustati 1173.a. mitteviltusena, aga 1178.a. kui ehitati kolmandat korrust, hakkas torn oma raskuse ning pehme aluspinna tõttu viltu vajuma. Kui korruste ehitamist jätkati, siis ehitati järgnevate korruste seinad vajumise poolt kõrgemaks. Õnnetuseks hakkas torn siis teisele poole vajuma, mille tõttu torn nii kaldes ongi. Kardetakse et järgmise 75-100 aasta jooksul torn kukub kokku. Samas, kuulsat ehitist jälgiva grupi raportis seisab, et ajavahemikul 2001.2013 on see torn end sirgemaks ajanud 2,5 sentimeetri jagu. Aga praegu saavad turistid rõõmsalt ronida üles 296 trepiastet ja olla madalaimas kohas 55,86 meetri ja kõrgeimas 56,70 meetri kõrgusel.
Oleme harjunud et kellatorn on kiriku peal. Pisa torn aga asub toomkiriku kõrval ja terve rohelisel murul asuv valgest marmorist kompleks koos sellesama toomkiriku, babtistery (koht kus ristitakse) ja surnuaiaga väärib oma nime - Imede väljak ehk itaalia keeles Campo dei Miracoli. See on ilusaim ja suurepäraseim romaani arhitektuuri näide Itaalias.

Colosseum Foto: Tony Gentile, Reuters/Scanpix

7. Colosseum, Rooma, Itaalia
Autor: Kristina Mänd

Ajalugu ütleb et Colosseum ehitati nii 1935 aastat tagasi ja kuni 405.aastani toimusid seal gladiaatorite võitlused, hiljem asendasid inimesi loomad. 6 sajandi keskpaigast Colosseumi enam ei kasutatud ja ta lagunes kuni üleeelmise sajandini, mil seda uhket hoonet kaitsma hakati. Colosseum on oma olemusest ellipsikujuline amfiteater ning ehitatud tellistest kusjuures kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Nii räägib mu tark raamat.

Seal toimunud gladiaatorite võitlus oli jõukatsumine kahe erinevalt relvas tatud mehe vahel ja võidetu üle otsustas publik või keiser, kui tema kohal oli. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva vaimustus. „Inimesed vajavad tsirkust ja leiba“, ütles Caesari järel keisriks saanud Augustus (30 eKr - 14 pKr), kes oma võimu kinnitamiseks tegi midagi mida paljud tänapäeva poliitikudki: ta pakkus rahvale suurejoonelisi vaatemänge ja tasuta süüa.

Pariis Foto: Shutterstock

8.Eiffeli torn, Pariis, Prantsusmaa
Kuigi meile võib tunduda, et tunneme seda maamärki ülihästi, siis tegelikkuses torni all seistes leiab selles metallkonstruktsioonis alati midagi üllatavat, nagu näiteks selle vanamoelistes liftides ja loomulikult tipust avanevates vaadetes.

Kui torn 1889. aasta maailmanäituseks avati, oli tegu maailma kõrgeima hoonega ning esialgu pidi torn jääma ajutiseks. Paljud mõistsid selle hukka, sh. Maupassant, kes külastas torni iga päev - lihtsalt selleks, et ei peaks seda kaugelt nägema.

Hilja õhtul tulles on järjekorrad tavaliselt lühemad. Eiffeli tornis asub ka imetabane luksusrestoran "Le Jules Verne", kuhu viib eraldi lift ning viimasel korrusel avati hiljuti ka šampanjabaar.

Venezia Foto: Reisifoto 2017

9. Veneetsia, Itaalia
Veneetsia elegantsesse vanalinna tulvab pidevalt turiste ning vahel on neid lausa kaks korda enam kui kohalikke. Ent linn on sellegipoolest alati veetlev. Hiliskevad ja varasuvi on siin kõige rahvarohkemad, kuid see on ka mõistetav. Kaunis linn on päikesevalguses ja -soojuses lihtsalt kõige kenam. Tuleb aga meeles pidada, et isegi kõrghooajal, kui külastajaid on palju, pruugib vaid minna üle silla ja piki mõnda põiktänavat ning oletegi hulga privaatsemas kohas. Siit leiab varjulisi siseõuesid, nägusaid gooti stiilis palazzo’sid ja mõnusaid veinibaare.

10. Atlandi tee, Norra
Atlanterhavsveien ('Atlandi ookeani tee') on Averøy saart ja Eidet ühendav ainulaadne maantee Norras Møre og Romsdali maakonnas Nordmøre piirkonnas.

Lähedal asuvad linnad Molde ja Kristiansund.

Averøy ja maismaa vahelist ühendust hakati kavandama juba 1909. Tee projektid valmisid 1970ndatel ning Atlanterhavsveieni ehitust alustati 1. augustil 1983. Maantee avati 7. juulil 1989. Tee kogupikkus on 8274 m ja laius 6,5 m. Saarekesed on omavahel ühendatud kaheksa sillaga, millest pikim on 293 meetri pikkune.