Rio de Janeiro peapiiskop oli teel kuulsa Jeesuse kuju juurest lennujaama, kui tema sõidu katkestas äkiline tulevahetus kummaltki poolt teed. Kümmekond minutit varjas kardinal Orani João Tempesta end oma auto taga, kuni politseinikud ja gangsterid andsid üksteise pihta tuld Santa Teresas, kenas kõrgklassi linnaosas. „Inimesed kartsid sihitult lendavate kuulide pärast,” meenutas ta eelmisel kuul toimunud intsidenti. „Ja nad olid ka pettunud. Selline see linn olla ei tohiks!”

Säärased kogemused ja tunded on enam kui tuttavad Rio de Janeiros – olümpialinnas, kus kuritegevus on pikka aega olnud osa sotsiaalsest kliimast. 2016. aasta olümpiamängud ja 2014. aasta jalgpalli MM pidid tooma muutused. Kuid viimase paari aasta jooksul on julgeolekuolukord halvenenud.

Orani on selle elav tõestus. Kuigi tal on – teoreetiliselt – üks kõige väiksema riskiga töökohti ja ta elab ühes kõige jõukamas linnaosas, on tal olnud kolm intsidenti. Juunikuine tulistamisjuhtum, autorööv möödunud aasta juulis, relva ähvardusel röövimine 2014. aasta septembris, kui ta jäi ilma kaelaristist ja kuldsõrmusest, mille talle oli kinkinud paavst Franciscus. Sõrmus oli küll koopia.

Politseinike protest

Osalt on tegemist lihtsalt halbade asjaolude kokkulangemisega, osalt on juhtunu seotud luksusautoga ringisõitmisega. Kuid suuresti on see tingitud Rio de Janeirot lõhestavast sotsiaal- ja majanduspoliitikast, millele on lisandunud politsei vägivaldne käitumine. Võib-olla on olümpiamängud asjaolusid üksnes halvendanud.

Vähem kui paar nädalat enne olümpia avatseremooniat on uudistepealkirjades domineerinud röövkallaletungid sportlastele, randa uhutud kehaosad Copacabanal, kus toimuvad rannavõrkpalli võistlused, ja ohvritega tulevahetus haiglas, mis on kohandatud olümpiasportlaste raviks. Seal sai surma patsient ja haavata meditsiiniõde, kui kümmekond gangsterit kasutasid granaate ja tulirelvi, et vabastada oma haavatud ja vahi alla võetud narkoärikast liider.

Samal ajal on Rio de Janeiro osariik edasi lükanud politseinike palkade väljamaksmist ja veidi varem kuulutati end olevat finantskatastroofi olukorras. Vastuseks alustasid politseinikud streiki ja korraldasid protestiaktsiooni Galeão rahvusvahelises lennujaamas, kus nad tervitasid välismaalt saabujaid loosungiga „Tere tulemast põrgusse!” ja hoiatasid, et nad ei suuda enam tagada külaliste turvalisust. Rio de Janeiro linnapea Eduardo Paes nimetas olukorda kohutavaks ja jubedaks ning hoiatas, et Rio de Janeiro ei ole enam võimeline kindlustama linna saabujate julgeolekut.

Olümpiakülaliste turvatunde suurendamiseks on föderaalvalitsus andnud erakorralist laenu, et politseinike palgad saaksid välja makstud. Linna on toodud 20 000 riiklikku kaardiväelast, sõjaväelast ja mereväelast, kelle ülesanne on olümpiapaikade turvamine. Koos 65 000 politseinikuga on see Brasiilia ajaloo suurim korrakaitseoperatsioon. Isikkoosseis on kaks korda suurem kui Londoni olümpia ajal.