Traditsioonilise matusekombestiku juurde kuulunud Laatre ristipedäjä uurimise ja konserveerimise lugu

2014. aasta suvel rändas Laatre kuivanud ristipuu kohalike inimeste soovil ja Eesti Rahva Muuseumi korraldusel Tartusse. Tänaseks on puu näitusesaali üles seatud ja ootab uue maja avamist.

Laatre ristipedäjä lugu

Laatre ristipedajas ehk ristipetäi oli Eesti vanim elav ristipuu. Arvatavalt just sellest puust kirjutab Matthias Johann Eisen oma raamatus „Esivanemate ohverdamised“:

Ristipuude uurija Marju Kõivupuu sõnutsi kuuluvad ristipuud traditsioonilise matusekombestiku juurde Võrumaal Karula, Kanepi, Urvaste, Põlva, Rõuge ja Räpina kihelkonnas ning Tartumaal Sangaste, Kambja ja Võnnu kihelkonnas. Lõuna-Eesti matustel on tänini kombeks lõigata kalmistuteele jäävasse pühasse metsatukka puutüvele lahkunu mälestuseks ristimärk.

Kui palju ristimärke tegelikult ristipedajasse lõigatud oli, seda ei saa enam kunagi teada, sest 2014. aastaks oli puu suure osa oma korbast põrmu kukutanud. Puu oli surnud ja tema võim kadunud – enam ei peatanud ta kalmuaiast koduteele asunud rahutut hinge.

Keskkonnaameti spetsialistid hindasid 2010. aastal puu seisukorra halvaks. Tõdeti, et see on täiesti kuivanud ja alles on ainult pruunmädanikust kahjustatud tüügas. Kardeti, et varem või hiljem võib see mõne tormi käigus ümber kukkuda.

2014. aasta juuni lõpus võeti 27 meetri kõrgune puu ettevaatlikult maha ning toimetati Tartusse.

Ristimänni konserveerimine

Puu oli seest õõnes ning suure osa oma koorest maha visanud. See, et ristipuu sellisena püsti püsis, on paras ime, sest puubioloogia seisukohalt on just ristide tegemine selle puu hukkumise põhjus.

Koore ja tüve sisse lõigatud märkide tõttu pääses mädanik puusse ja sõi selle südame läbi. Koorevigastused takistasid toitainete ringlust ning oma töö on teinud ka üraskid ja teised loomad.

Puu tuuldus pea poolteist aastat Raadi mõiskompleksis varju all, oodates uue näitusemaja valmimist. Konservaatorite ülesandeks oli jälgida, et puu oleks kaitstud võimalike putukkahjurite ja keskkonnamõjude eest.

Samuti tuli jälgida, et lahtised kooretükid, mis kannavad ristide näol väärtuslikku informatsiooni, oleksid kinnitatud.

2016. aasta märtsis tõsteti 5,5 m kõrgune ristidega kaetud tüvi oma asukohale näitusesaalis. Puu ülemist osa säilitatakse hoidlas. Tüvi asetati alusele, mis kinnitati omakorda õhutusavadega varustatud metallplaadile. Plaadi reguleeritavad jalad aitasid puu täpselt paika timmida. Ülevalt on mänd ankurdatud ning kinnitatud koormarihmade abil tala külge.

Näitusesaalis kinnitasid konservaatorid lahtised kooretükid oma kohale bambustikkude ja väikeste happekindlate liistunaeltega, mille pead retušeeriti.

Uuringu tulemusena võib tingimisi väita, et Laatre ristipetäi tärkas seemnest 1752. aastal ning kasvas viimati kas 1990. või 1991. aasta suvel. Seega elas puu 239- või 240-aastaseks!

Täispikka salapärase, ent ajaloolise puu lugu loe SIIT!