Heli Läätse pulmakleidi lugu: pulmad, esinemised ja Eesti Rahva Muuseum
Tegemist oli väga hästi ja ilusti kokku pakitud pitskleidiga, mis sai endale numbri A 1023:1/1-4. Kleidi juurde kuulusid krae, vöö ja alusseelik. Kleiti pakendist välja võttes selgus, et sünteetiline kangas oli aastate jooksul võtnud endale pakendi kuju.
Sellist vaatepilti nähes konservaatori silm kohe särama. Selliste huvitavate kahjustustega tegelemine pakub palju uusi teadmisi.
Ajastu ja stiil
Kleit A 1023:1 on suure dekolteega, vööni ulatuva laia kraega, sipelgapiha, kolmveerandvarukate ja voogava seelikuosaga naiselikke vorme rõhutav riideese, mis koosneb neljast osast: alusseelikust, kleidist , kraest ja vööst. Kleidi mõõtmed: laius 52 cm, pikkus 103 cm. Legendi järgi on teada, et kleit õmmeldi 1958. aastal laulatuskleidiks, mis paar aastat hiljem koolilõpu- ja esinemiskleidiks ümber tehti. Laulatuskleidil oli püstkrae/stjuuardkrae ja umbes 20 cm pikem seelikuosa, mille juurde kuulus ka loor. Kleit oli õmmeldud puuvillasele aluskleidile. Esinemiskleidi jaoks muudeti krae lõiget ja seelikuosa õmmeldi lühemaks. Juurde lisati mitmekihiline tüllist ja pitsist kahar alusseelik, uus krae ja vöö. Legendist selgub, et kleidiriie on saadetud Rootsist.
Vastavalt ajastu võimalustele võttis eesti 50. aastate mood eeskuju läänemaailmast, kus küllusest õhkuva moe põhiteemadeks olid naiselikkus ja rafineeritus. Moodi tuli paisutatud vormidega new look. Märksõnadeks olid efektsus, elegantsus, kurvikas figuur ja daamilikkus. Neil aastatel arenesid uued tehnoloogiad, mille abil hakati tootma kergesti pestavaid sünteetilisi kangaid, nagu terylen, rayon/viskoos, orlon ja muidugi nailon. Oli võimalik õmmelda või osta spetsiaalsest jäigast nailonmaterjalist laiu kihilisi alusseelikuid, mis tegid new look’i võimalikuks. Läänelikult kaharad seelikud, tärgeldatud aluskleidid ja naiselikud aksessuaarid imbusid üsna pea ka Eestisse. 1952–1957 ilmus tollast aega tugevalt vorminud Moealbum, mis pakkus paindlikku moekäsitlust seni levinud rangete univormide ajastu kõrval.
Legendaarse kleidi romantiline lugu
Laulatuskleidi lugu on 20. sajandi teisel poolel Eestimaal elanud perele üsna tüüpiline, nimelt mängisid siin oma rolli välismaal elavad sugulased. Heli Läätse isaisa Mihhaili peres oli neli poega ja kaks tütart. Isa Vladimiri õde Tatjana ehk tädi Tinnu töötas enne sõda Tallinnas restoranis Kuldlõvi baarineiuna. Kord juhtunud sinna noor rootsi insener, kes sõnagi eesti keelt ei rääkinud. Tädi Tatjanat vaadates olevat noor Rootsimaa mees, keda hiljem kutsuti onu Allaniks, palunud oma eestlasest tuttavat: „Kuule, küsi kas ta tuleb minuga Rootsi!“ Tuttav küsiski ja nooruke tädi Tatjana, kes sõnagi rootsi keelt ei rääkinud, olla vastanud „Jah, tulen küll!“ Umbkeelsed noored abiellusid Rootsis ja nii sattuski tädi Tinnu juba enne Teist maailmasõda Rootsi elama. Isa vend Vsevolod ehk onu Seeva aga põgenes Eestist Rootsi Teise maailmasõja ajal.
Heli ema isa Aleksandri peres oli kolm tütart ja üks poeg. Ema Julia õde Anna oligi see tädi, kelle juures Heli Tallinnas kuus aastat elas – siis kui ta tuli pealinna muusikakooli õppima. Heli meenutas, et küllap tädi Anna kirjutas Rootsi tädi Tinnule ja onu Seevale, et Helil tulevad pulmad, vihjates muu hulgas, et pulmadeks tarvilikku rõivastust on Nõukogude Eestis raske kauplustest leida. Ja nii saabuski mere tagant valge kleidiriie, hõbebrokaadiga kaetud rihmikud ja käevõru-kell. Ehk siis tädi Tinnu ja onu Seeva pulmakink Helile.
Nõukogude Eestis polnud pidevalt „ajutisi raskusi“ mitte ainult pulmakleidiga, vaid ka esinemiskostüümidega. Heli Lääts pidas pulmi vaid korra, kuid esinemisi oli oi-kui-palju!
Korralikku lavakostüümi oli raske hankida ning kapis rippuvast pulmakleidist pidi seega saama lauljanna lavakleit. Kleit õmmeldi lühemaks ja selle alaosa aeti mitmekordse alusseelikuga puhvi. Heli meenutas, et alusseeliku kihid olid hallist granaattüllist, rukkilillesinisest siidist ja lillast kalingurist. Ka kleidi kaelus sai veidi teistsuguse ilme. Veel on Helil meeles, et abikaasa Peeter oli küll nördinud, et noorik lasi pulmakleidi ümber õmmelda, aga samas leppis, sest aeg oligi selline.
Hoolimata ümbertegemisest ei kaotanud pulmakleit oma õnnetoovat võlujõudu. Selles kleidis esines Heli ka konservatooriumi diplomieksamil ehk pooletunnisel kontserdil Emil Laansoo ansambli saatel Estonia kontserdisaalis. Eksamihinne oli 5 ja Heli Lääts lõpetas konservatooriumi cum laude estraadi- ja kammerlaulja diplomiga 1960. aastal.
