GALERII: Portreefotod Eesti Rahva Muuseumi arhiivist, mis ütlevad rohkem kui tuhat selfie't

Paljusid inimesi haarab kimbatus, kui neid pildistatakse või kui nad ennast fotolt vaatavad. Sotsiaalteoreetik ja semiootik Barthes väitis, et portreefotos on koos mitu olemist: objektiivi ees olen ma see, kelleks ma end pean; see, kelleks ma tahan, et mind peetakse; see, kelleks fotograaf mind peab, ja see, keda ta kasutab oma kunstimeisterlikkuse näitamiseks. See on pisut hirmutav.

Foto esitab seda väga habrast hetke, mil inimene tunneb end justkui objektina – ta elab läbi nn mikroskoopilise surma, temast saab tõepoolest viirastus. Ka fotograafid kardavad sellist surma ja sellest tulenevadki nende ponnistused selle nimel, et foto elama panna: inimesed pannakse poseerima, otsitakse uut tausta, kasutatakse aksessuaare. Fotografeeritav ei tea sageli ette, mida tema fotoga tehakse: kas see saadetakse muuseumisse, pannakse kartoteegi ja hakatakse tõlgendama vms.

2013. aastal võttis ERM vastu väga eriilmelise ning põneva fotokogu. Fotod on teinud 1980.–1990. aastatel Jaak Eelmets peamiselt Ida-Virumaal (Jaak Eelmets oli Toila kalurikolhoosi Oktoober kunstitöökoja fotograaf ja päevapiltnik). Kogus on üle 5000 foto, mis esindavad mitmekülgselt toonast ajastut.

Selfie'de eelkäija, portreefoto, on alati olnud üks populaarsemaid pildistamise liike. ERMi koguhoidja Siret Saar on pannud kokku valiku Jaak Eelmetsa tehtud portreefotodest, millest nii mõnigi sisaldab ka visuaalset jutustust.