ERMi uued püsinäitused räägivad nii tavalistest Eesti inimestest kui ka soomeugrilaste traditsioonidest

Kui veel vanas ERMi näitusemajas avanes vaatajatele üks väike osa Eesti ajaloost, mis keskendus valdavalt 19. sajandi taluelu kirjeldamisele, siis uues muuseumis avaneb terve Eesti lugu tänapäevast kiviajani. ERMi uues hoones on koguni kaks püsinäitust – „Kohtumised“ ja „Uurali kaja“.

Eesti kultuuriloo näitus „Kohtumised“ kirjeldab argikultuurimuutusi Eestis, tehes seda erinevate kultuuriliste ja sotsiaalsete gruppide kaudu. See on eelkõige lugu tavalistest inimestest, kes on Eestis elanud, töötanud, armastanud ja lapsi saanud. See on lugu nende inimeste toimetulekust oma igapäevaeluga – tulekutest ja minekutest, hakkamasaamisest nii traditsiooniliste normide ja reeglitega kui ka suurte maailmaajalooliste protsessidega ning nende võimest asju algatada, muuta ja luua.

Püsinäitus koosneb 12 üksiknäitustest, mis on ruumiliselt jagatud eri kiirusel läbitavateks aladeks, milles eksponeeritud näitused eristuvad üksteisest teemakäsitluse sügavuse, tiheduse, intensiivsuse ja lähtepositsioonide poolest. Näitusele sisenedes avaneb külastajale rohkem kui saja meetri pikkune vaade Ajarajale, kus esitatakse ülevaade kultuuri ja igapäevaelu muutumisest Eesti alal rohkem kui 11 000 aasta pikkuse ajaloo jooksul. Ajarajale astudes kaevub inimene justkui sügavamale ajalukku.

Ekspositsioon ajarajal on jagatud seitsmeks perioodiks: vabaduste aeg, elu raudse eesriide taga, moodsad ajad, raamatuaeg, ristiusu tulek, metalliaeg ja kiviaeg. Need perioodid on omakorda jaotatud väiksemateks allteemadeks. Erinevaid perioode liigendavad rajal “maastikud”, teemasid tähistavad originaalesemed vitriinides ning selgitavad infoekraanid.

ERMi uues hoones kahel korrusel ja omakorda kolmes ruumis asuval pinnal leiab oma väärilise koha ka muuseumis talletatavatel kogudel ja tänapäeva teadmistel põhinev soome-ugri kultuuride püsinäitus „Uurali kaja“.

Teise püsinäituse põhiideeks pole mitte müütilise mineviku ja eksootilise soome-ugri maailma otsinguid, vaid soomeugrilaste ja samojeedide traditsioonilise argikultuuri näitamine neid ümbritsevas keskkonnas, suhteliselt tavaliste asjade ja tegevuste keskel. Näituse tegemisel lähtume muuseumi soome-ugri kogust, mille lõviosa pärineb 20. sajandi keskpaigaist ja on seotud argielu ja -tegevusega.