EESTI 100 AARET | Püssi mõisa karjakastell 19. sajandist


EESTI 100 AARET | Püssi mõisa karjakastell 19. sajandist
Püssi mõisa karjakastell 19. sajandistFoto: Anastassia Volkova

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

Lüganuse aleviku südames asuv ringhoone on Püssi mõisa karjakastell 19. sajandist.

1732. aastal ostis tolle aja Eesti üks suuremaid maaomanikke Holsteini kaardiväe kindralmajor Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765) Püssi mõisa. Ta oli maanõunik ja Eestimaa rüütelkonna peamees (1747–1753) ning Püssi mõis oli tema valduste keskus. Lähikonnas kuulusid talle veel Purtse ja Kohtla mõisad. Koha päris tema poeg Otto Magnus von Stackelberg juunior (1736–1800), kes oli Venemaa diplomaat. Pikaajaline kõrge positsioon Vene tsaariõukonnas tuli kasuks Stackelbergide järeltulijaile. Tsaariarmee vajas toitu ning seda vajadust osati siin enda heaks ära kasutada. Kohalik krahv ostis ümbruskonnast kokku pulle, nuumas neid ning müüs edasi tsaariarmeele. Sestap rajatigi aastail 1850–1890 mõisa juurde suur karjakastell. Hoonet ehitati kohalikust paekivist ja järk-järgult.

Seotud lood:

Kastell on suur ning tema pika ajaloo jooksul on selle katuse alla mahtunud nii pullilaudad, laod kui ka eluruumid. Aastail 1934–1950 tegutses ringhoone ruumides ka meierei, kuhu ümbruskonna külarahvas viis oma piima. Toodanguks oli või ja kohupiim. Ringhoones on olnud mitu poodi, neist viimane lõpetas tegevuse 2006. aastal. Ringhoonet on kasutatud ka teatrietenduste läbiviimiseks ning seal on korraldatud ka mitmeid koristus- ja parandustalguid.

Alates 2006. aastast on hoone tühjalt seisnud. Tänasel päeval on ringhoone konserveeritud, kuid siiski üsna trööstitus olukorras.

Uudista ka 14. sajandist pärit Lüganuse Ristija Johannese kirikut, mis asub Purtse jõe käärus muistses asulakohas. Aastatel 1788–1795 oli Lüganuse pastoriks Otto Wilhelm Masing, kes oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Legend räägib, et just Lüganusel teenides oli ta kirikuraamatusse kirjutanud esimest korda õ-tähe.

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare