EESTI 100 AARET | Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum



EESTI 100 AARET | Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum
Foto: Raivo Tasso

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt SIIT.

16. sajand. Talurahva haridusele hakati tähelepanu pöörama alles pärast reformatsiooni, sest luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni. Seega tekkis vajadus rahvakoolide järele. Esialgu oli talurahva lugema õpetamine pikka aega köstrite õlgadel, kes õpetasid talupoegadele katekismust ja kirikulaulu.

17. sajand. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema sajandi teisel kolmandikul. Sajandi lõpuks oli talurahvakoole rajatud juba üle terve Eestis ning koolmeistreid tasustati kindlatel alustel.

18. sajandi teisel poolel tehti esimesi katseid üldise koolikohustuse kehtestamiseks. Kujunes välja rahvakoolide võrk. Koolmeistriamet kui seadusega ettenähtud elukutse tõusis au sisse. 18. sajandi lõpuks hakkasid paiguti koolis käima ka tütarlapsed. Toimus murrang ka koduõpetuses: lapsi hakkasid lugema õpetama peamiselt emad. Pilt ketravast naisest, kelle kõrval tähti kokku veeriv laps, muutus tavaliseks.

19. sajandi alguses tekkisid maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid – nn kihelkonnakoolid –, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu; lugeda pidi sellesse kooli astuja juba enne oskama. 1874. aastast alates tuli Liivimaa kihelkonnakoolides õpetada usuõpetust, emakeelt, saksa keelt, vene keelt, arvutamist, ajalugu, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist, laulmist, võimlemist ja aiatööd. Kihelkonnakoolide õppekeeleks oli eesti keel, kuid venestamisreformidega aastatel 1887–1892 muudeti õppetöö venekeelseks. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja õppetöödeks kasutatavatest ruumidest. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud. Seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, alles pärast rehepeksu.

Seotud lood:

1881. aasta rahvaloenduse andmeil oskas Eestimaa elanikest lugeda 94% ning lugeda ja kirjutada 48%. Enamiku maalaste haridus piirdus siiski külakooliga, kihelkonnakoolihariduse omandas neist umbes 4%. Kihelkonnakooli lõpetajate tähendus rahvahariduses oli aga määratult suurem, sest just nemad hakkasid sageli õpetama külakoolides ja kodudes.

Loe veel

1973. aastal ehitatud koolihoones tutvustab Palamuse Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum 19. sajandi lõpu kihelkonnakooli elu läbi Oskar Lutsu „Kevade”.

Oluline info
• Muuseum on seoses muuseumi rekonstrueerimise ja uue külastuskeskuse ehitamisega kuni 2018. aasta sügiseni suletud.
• Küsimustele vastamiseks ei pea muuseumisse sisenema.
• Kodulehekülg: http://www.palmuseum.ee/esileht

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare