EESTI 100 AARET | Legendidest tulvil Sagadi mõis



EESTI 100 AARET | Legendidest tulvil Sagadi mõis
Foto: Toomas Tuul

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sinagi saad reisile kaasa tulla ja ägedaid auhindu võita — uuri lähemalt SIIT.

.....mõisasaalist libiseb läbi musta mähkunud noore naise kuju ja kaob kunagi mõisaprouale kuulunud ruumidesse. Just nõnda algab rohkem kui 500. aasta pikkuse ajalooga Sagadi mõisa kuulus legend Mustast Daamist, kes tänini rahu ei saavat.

Legend ise olevat tekkinud aga nõnda – pidanud kord tulevane mõisahärra, Sagadi noorperemees, naituma talle sobivas seisuses naisega, kui kihluspeole saabunud koos moosekantidega imekena mustlasneiu. Noor mõisahärra kaotanud pea ja südame ning noored lukustanud end majas asunud relvakappi. Kui aga selgus, et nende suhe on hukule määratud, haaranud neiu samast püssi ning lasknud end maha. Nõnda uitavat Must Daam tänini nukralt mööda Sagadit, rahu leidmata.

Moest läinud stiiliga ainulaadne nähtus Eesti mõisaarhitektuuris

Lahemaal asuv Sagadi mõisakompleks kuulub Eesti mõisaarhitektuuri kroonijuveelide hulka – mõisahoone koos kellatorni, kõrvalhoonete, sissesõiduhoovi, pargi ja tiikidega moodustab suurepärase terviku, kuuludes riigi kaitse alla.

1753. aastal valminud ühekorruseline härrastemaja oli oma rokokoolikult lopsaka välisfassaadiga ainulaadne nähtus Eesti mõisaarhitektuuris. Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli ümbruskonnas barokkstiili uhkemaid näiteid.

Seotud lood:

Vaid 40 aastat pärast valmimist ehitati moest läinud stiilis loss uute tuulte valguses ringi – hoone muudeti ligi kaks korda pikemaks ning mõisahäärber omandas tänaseni säilinud varaklassitsistliku välisilme. Välja ehitati ka peahoone esist väljakut ääristavad kõrvalhooned – väravatorn, nelja kaaravaga ait ja tall-tõllakuur.

Oma lõpliku kuju sai ka peahoone taga asuv tiik, mille kohta on liikvel järgmine legend. Nimelt olevat mõisahärra soovinud teha oma prouale kingitust, mis kinnitaks tema igavest armastust. Selleks laskis ta talupoegadel kaevata lõpmatuse sümbolit kujutava tiigi. Nende õnnelik kooselu kestis kaua-kaua ning praegugi saavad Sagadi tiigi kallastel sõlmitud abielud olema pikad ja õnnelikud.

Loe veel

19. sajandi lõpp lisas mõisahoonele veidi ka historitsismi – tagaküljele rõdu ning härrastemaja ehteks olevad laemaalingud.

Tänaseks on endised aidad, tallid, meierei, tõllakuur, laudad ja muud hooned saanud endale uued funktsioonid. Sagadis toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ning restoran.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare