EESTI 100 AARET | Kahe traditsiooni ellukutsuja – Pärnu muul



EESTI 100 AARET | Kahe traditsiooni ellukutsuja – Pärnu muul
7–8 meetri laiune veepealne osa ei näita, et tegelikult on muuli põhi ligi 26 meetrit lai.Foto: Ago Tammik

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt SIIT.

Hiliskeskajal, Hansa Liitu kuulumise ajal, polnud Pärnus sadamat selle sõna otseses tähenduses. Jõkke pääsesid vaid kerged ja väikesed purjepaadid. Kaubalaevad seisid reidil ja last veeti laevadele aerupaatidega. Selleks tööks olid olemas eraldi ametimehed, mündrikud, kes enamasti olid eesti soost.

Takistamaks liiva kuhjumist jõe suudmealasse, rajati 1769. aastal keisrinna Katariina II käsul tammevaiadest muulid. 1860. aastate alguses valmis uus muulide projekt ning töödega alustati 1863. aasta talvel, kui paks jää kattis Pärnu lahte. Jää peal märgistati ära muulide mõõtmed ning töölised asusid tegutsema. Kõigepealt veeti kohale kasevitstest punutud matid, mis laotati jää peale kogu muuli laiuse ja pikkuse ulatuses. Seejärel hakati kive tooma põldudelt ning ajaloolase Olaf Esna arvates äsja lammutatud Pärnu linnamüüridest ja kindlustusrajatistestki. Kive veeti kohale ka Häädemeeste ja Kihnu randadest. Kui kevadel hakkas jää sulama, vajusid jääle veetud kivid merepõhja. Kolm aastat kestnud ehitustööd olid väga tulusad ümberkaudsetele talumeestele, kes tõid kohale kive oma põldudelt. Samuti Kihnu ja Riia meremeestele. Nimelt toodi suvel sealtki muulide tarvis materjali, mis laevadelt paika uputati.

Seotud lood:

1864. aastal valminud kivimuulide otstesse ehitati tulepaagid, et hõlbustada laevade öist sissesõitu. Sellega algas merekaubanduse tõusuaeg Pärnus. Pärnust veeti tol ajal välja peamiselt metsamaterjali ning lina.

Esimese maailmasõja ajal uputasid nii Saksa kui Vene sõjalaevad muulide vahele mitu laeva.

Ehkki jää on küll liigutanud muuli pealt kive, on need püsinud eriliste parandusteta siiani. Muulist on saanud suvitajate jalutuskoht ja vähemalt kahe traditsiooni ellukutsuja. Muuliga seotud legend kuulutab, et armunutel tuleks oma tunnete kinnitamiseks muuli lõpus ära käia ning tingimata suudelda. Koolilõpetajad aga on 1930. aastatest käinud pärast lõpupidu klasside kaupa muulil jalutamas.

Jalutaja ei pruugigi ette kujutada, milline muul vee all välja näeb. 7–8 meetri laiune veepealne osa ei näita, et tegelikult on muuli põhi hoopis ligi 26 meetrit lai. Selle sügavus on aga 4–5 meetrit.

Oluline info

  • Enne muulile minemist kontrolli veetaset! Aeg-ajalt jääb muul tervikuna vee alla.
  • Ole muulil kõndides ettevaatlik, sest kivid on libedad!
  • Ranna piirkonnas on parkimine tasuline 1. juunist kuni 31. augustini iga päev kell 10.00-19.00.
  • Külastamiseks on parimad ajad kevad ja suvi.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare